Redaktsioon: 2. aprill 2021, kell 14:39 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 348 muudatust Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Auto sõitis lühikesest kallakteest üles ja, nad jõudsid välja avarale kiviplaatidest nelinurgale. :"Seep see ongi," sõnas piloot. "Punane väljak." :Seda...'		Redaktsioon: 2. aprill 2021, kell 14:41 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 348 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: ==Proosa== * [[Auto]] sõitis lühikesest kallakteest üles ja, nad jõudsid välja avarale kiviplaatidest nelinurgale. :"Seep see ongi," sõnas piloot. "[[Punane väljak]]." :Sedaaegu kui auto põras mööda munakivisillutist, jõudsid nad uudistada Kremli [[~~Kreml~~torn]]~~i torne~~e, mida kroonisid rubiinpunased täheviisnurgad. Hetkeks vilksatasid mööda kääbuskuuskedest pärjatud [[Lenini mausoleum]]i mustavad piirjooned, siis läks sõit allamäge. Jäeti selja taha Vassili Blažennõi fantastiline väike kirik oma kokkulitsutud kõverjoonte ja sibulkuplitega. Sõideti üle moodsa [[sild\|silla]], siis piki valge jääkaanega kaetud [[Moskva jõgi\|Moskva jõe]] kaldapealset ja keerati sisse Briti saatkonna lahtisest ~~väravast~~[[värav]]ast U-kujulisele sõiduteele. (lk 26) * [[James Aldridge]], "Diplomaat", tlk Lydia Mölder, 1979, lk 26 * Samuti on see püha koht, mille [[ehitis]]ed märkisid kunagi [[Moskva]] kõige pühamaid paiku. Nende ümber kujunenud [[rituaal]]id - esialgu ülevad [[jumalateenistus]]ed, seejärel valitsejate kroonimised ja [[matus]]etalitused - olid algselt kavandatud religioosse ajatuse kehastusena. Ent kombetalitused muutusid ka [[pühak]]ute ajal. Ühest [[sugupõlv]]est teise teisenes [[sõna]]de ning protsessioonide tähendus kardinaalselt. Isegi ehitised ei püsinud muutumatult, sest need võisid olla kõige reetlikumad [[tunnistaja]]d. Kui sein üle värviti või mõni [[palee]] ümberehitamiseks lammutati, jäeti mulje, nagu poleks selle varasemat inkarnatsiooni olnudki. Tuttavate [[palve]]te kogum tuli tagasi, nagu ka [[ikoon]]e kandvate [[preester\|preestrite]] ja kuldses rüüs õukondlaste rivi, kuid taust oli nii põhjalikult teisenenud, et see levitas täiesti uusi ideid ja (parema määratluse puudumisel) võlts[[mälestus]]i. Vägagi reaalsete ehitiste ainsaks minevikuks jäi see, mis on praegu. Just seda [[teadmine\|teadmist]] kasutasid vapustaval viisil bolševikud, kes lammutasid 1929. aastal Kremli iidsed [[kloostrid]]. (lk 21) * 1950. aastal oli Nõukogude akadeemik P. V. Sõtin sunnitud [[Stalin]]i vananeva ksenofoobse [[pilk\|pilgu]] all rõhutama, et ~~[[Kreml]]i~~Kremli "planeering järgis puht vene [[arhitektuur]]iprintsiipe". Kui see mees saanuks reisida, oleks ringsõit Põhja-[[Itaalia]]s pannud teda teistsugust väljendit otsima. Kõikjal oleksid teda ümbritsenud Moskva Kremli [[inspiratsioon]]i lätted, alates [[Verona]] linna[[värav]]ate kalasabakujulistest müürisakmetest ja lõpetades [[Milano]] Castello Sforzescoga, rääkimata juba [[Bologna]] tellistest linna[[müür]]ist. Kremli [[ajalugu]] selle taassünni ajastul kätkeb endas palju rohkemat kui üllad vürstid ja visalt töötavad kohalikud [[oskustöölised]]. See juhatab Moskvast [[Must meri\|Musta mere]] rannikule ja sealt edasi [[Euroopa]]sse, see näitab alles pooleldi [[mets]]as asuvat konarliku piirdega [[väljak]]ut ning hoonekogumit keset seda: [[mört]]i, [[tellingud\|tellinguid]] ja [[tellis]]kive. (lk 46) ** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014

Kreml: erinevus redaktsioonide vahel