Erinevus lehekülje "Feminism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 13 baiti ,  7 kuu eest
resümee puudub
 
 
 
* [[Feminism|Feministlikus]] kontekstis on n-ö avatud kriitika eelistamine problemaatiline. End feministlikuna positsioneeriv Eesti kriitik saab niimoodi uurida vaid neid tekste, kus feminism on kuidagi tematiseeritud ja keskne: kus kriitik asub teele ja kohtab protsessi käigus feministlikke mõttekäike. Näiteks tundub sellises survekliimas [[Virginia Woolf]]i, [[Leïla Slimani]], [[Kadri Kõusaar]]e ja [[Chimamanda Ngozi Adichie]] tekstide analüüsimine feministlikust perspektiivist aktsepteeritav. [[Ene Mihkelson]]i, [[Jaan Kaplinski]], [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]] ja [[Haruki Murakami]] loomingu feministlik eritlus aga näib pingutatud, pealesurutud ja kohatu.
:Kui aga ikkagi kangekaelselt feministlikku raami kasutada, võib eesti kultuuriarvustuse skeenest kostuda sügavale lõikav – ehkki tihti sosistatud – solvang: ta surus oma (imporditud) teooria tekstile peale, nii nagu eesti naised suruvad läänest smugeldatud feministlikud loosungid eesti meestele peale, kahjustades nende enesehinnangut.
* Siiski on feministlik kriitika ajaliselt väga pikk, aeglane ja tihti ka väga vaikne projekt, mille eesmärk on iseenese järkjärguline kustutamine, mis saab juhtuda siis, kui kaovad süüdistused mitte-autentsuses ja möödalugemises. Kui need vastandumised hajuvad, siis kaob ka vajadus terava feministliku kriitika järele. Eestis on sellise staadiumini jõudmiseks vaja veel üsnagi palju tööd teha.
30 662

muudatust