Maine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
* Minu arust, kui üldse rääkida eesti kirjanduselus või kultuuris mingist luuletajaimidžist, siis on luuletajaimidži kandjaks... ma ei mäleta, milline Jüri Kaldmaa praegu välja näeb, aga kindlasti aastatetagune Kaldmaa, või Marko Kompus sellisena, nagu ma teda viimati nägin. [[Prillid]] võiksid [[luuletaja]]l olla, [[juuksed]] keskmisest pikemad, soovitavalt kampsun ja [[rätik|kaelarätt]]. Suur kole puust [[asi]] nööriga [[kael]]as mõjub siinmail ka nagu luuletaja tunnus.
** [[fs]], "Masin ja madu". Intervjuu [[Sven Vabar]]ile, Looming nr 9/2002, lk 1405
* 1930. aastast muutus radikaalselt ka uue naise visuaalne kuvand. Kui seni oli naisi kujutatud traditsiooniliselt lopsaka kehaehituse, pearätiku, põllega ja mitteaktiivses tööinimese rollis, siis nüüd võeti ette uus mees ja modelleeriti tema järgi uus naine. Tulemuseks saadi sihvakas, sportlik, aktiivne ja töökas noor kolhoosnik. Kõige selgemalt on uue naise ja mehe [[visuaal]] minu arvates kehastunud [[Vera Muhhina]] hiiglaslikus skulptuuris [["Tööline ja kolhoositar]]" (1937).
** [[Fideelia-Signe Roots]], intervjuu: Andra Roosmets, [https://kultuur.err.ee/1608161488/fideelia-signe-roots-naised-on-suurest-ajaloost-valja-jaetud "Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud"], ERR, 31.03.2021
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
| |||