Redaktsioon: 13. veebruar 2021, kell 15:35 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 009 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. aprill 2021, kell 00:57 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) 788 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: * Kes on kord metsas, tunneb end turvaliselt; ta pole metsa harjal, ladvastikus, kus toimub kasv ja tihedus on kõige suurem. See tihedus kaitseb teda ülalt. Nii on mets saanud ''[[hardus]]e'' õpetajaks. Ta sunnib [[inimene\|inimest]] üles vaatama ja olema tänulik tema vägeva kaitse eest. Pilku tüvesid pidi üles libistades pöörame ennast [[taevas\|taeva]] poole. Maailm ennetab pühakojatunnet, [[Jumal]]a ees seismist sammaste ja piilarite keskel. Ladvastiku kontingentseim ja seetõttu [[täiuslikkus\|täiuslikem]] võrdkuju on toomkiriku võlv, kõik tüved ülimaks ja lahutamatuks ühtsuseks põimunud. ** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim". Tõlkinud Mati Sirkel. Vagabund 2000, lk ~~109-110~~109–110 * Teatud mõttes on mets ainus tõeline [[Eesti Rahva Muuseum]] -– püha [[kiri]], milles on kõik sees. Mets võiks olla eestlase kolmas kirjaoskus, [[mitmiktaju]] kiirendi. Meie vana [[kultuur]] on [[puu]]st ette tehtud ja niivõrd massiivne, et võib-olla just seetõttu pole me osanud seda lihtsalt tähele panna. (lk 35) * Metsades on tallel samapalju hirmuäratavat [[jõud]]u nagu vanades [[müüt]]ides. Mets on perifeerse [[teadvus]]e reservuaar. Ugrilane on metsast toonud [[teadmine\|teadmisi]] tuhandeid [[aasta]]id. Mõni rahvas on toonud neid [[mägi\|mägedest]], mõni [[kõrb]]est, mõni [[tundra]]st. Parasvöötme inimene on toonud teadmisi alati metsast. (lk 66) ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad, 2013 * Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai [[animism\|animistlik]] ristirahvas -– [[usk]] kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. [[Ajalugu]] on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid [[ristiusk\|ristiusu]] vastu palju kiiremini. Mets pakub nii [[tuul]]e- kui kultuurivarju. Valdur Mikita, "[[Lindvistika]]". Välgi metsad, 2015, lk 26 43. rida: [[Fred Jüssi]], "Rebasetund", 1981 * [Gustav Suitsust:] Aga Gu- oskas kohe metsa kaduda. Ta läks nii märkamatult, et keegi kunagi ei teadnud, kuhu ta oli läinud. Tema eelisõigus oli teha kohe alguses uurimisretk ümbruskonda. See esimene tuuleõhk, esimene [[lill]] kuuerevääril, esimene [[kukeseen]], esimene linnuvidin Lilly metsas, need kuulusid alati Gu-le. Kuidas ta oli alati nende esimene saaja, see oli tema [[saladus]]. Ta jättis mu reisikohvrite, vihmamantlite, kööginõude ja toitude juurde -– ja ennekõike perenaisega asju klaarima. Armas Gu-, mets oli tema teine [[kirjutuslaud]]. Ta tahtis olla seal, kus tahtis, ja minna sinna, kuhu tahtis. ** [[Aino Suits]], "Päevaraamat ~~1901-1964~~1901–1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014; sissekanne eraldi märkmevihikus, milles on juttu G. Suitsu tervisest viimastel eluaastatel, raamatus lk 424 ==Vanasõnad== [[Fail:Alutaguse forests.jpg\|pisi\|Alutaguse mets]] * [[Hea]] [[laps]] hända vaja, muidu läheb metsa [[hunt\|hundiks]]. * Kasu leitakse [[kask\|kase]] okstest, [[vili\|vilja]] metsa vitstest.

Mets: erinevus redaktsioonide vahel