Kathy Page: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud
7. rida:
 
==="Autorilt"===
"Autorilt", lk 5-65–6.
 
* Neil päevil viivad paljud reisid, olgu puhkama või tööle, pooltuttavasse sihtpunkti. Fotod, filmid ja vestlused teistega, kes seal varem olnud, teevad oma eeltöö. Tegelikult on võimatu jõuda pärale varem olemas oleva ettekujutuseta, missugune on see koht; ja ometi tulin mina kahe aasta eest aprillis Tallinnasse just nii. Rumalusega ei tasu küll hoobelda, aga eelised olid sellelgi: olen üsna kindel, et mõni nädal sai mulle nii sügavat mõju avaldada ainult sellepärast, et erinevalt tavapärasest puudus mul eelhoiak. (lk 5)
13. rida:
* Mis aga puutub koha tavalisesse elutegelikkusesse selle konkreetses argisuses, inimeste eneseteadvusesse, sellesse, kuidas nad suhtlevad üksteisega või teistega, siis sellest ei olnud mul vähimatki aimu. Ja keelest ma aru ei saanud.
:Seega oli järgnev vaatluste ja katsetuste aeg, kuidas käituda, vestlused olid kord rohkem, kord vähem kobavad, eelkõige lasin ma aga lennata ''kujutlusvõimel'': püüdsin oma paratamatult piiratud viisil sobitada toimunud suuri ajaloosündmusi inimese elu väiksemate toimingutega.
:Ise ei oska ma öelda, kui hästi või halvasti see mul õnnestus, kuigi katse ise valmistas mulle tohutut naudingut. Olen Eestile (ja Briti Nõukogule, kes selle sõidu mulle võimaldas) väga tänulik kogemuse eest, mis pani alguse uuele etapile minu loomingus. (lk 5-65–6)
 
==="Armuaeg"===
"Armuaeg", lk 7-147–14.
 
* [Clark:] "Niisuguses kohas ei saagi midagi juhtuda," pomises ta, "mitte midagi. Esiteks on siin vähe inimesi, teiseks on see lihtsalt kole koht." (lk 7)
27. rida:
:"Selle raha eest võiks saada toa linna kõige paremas hotellis koos ''à la carte'' restorani, filmide, klaveri ja tantsuga."
:...
:"Raamatukapp on lukus," teatas Clark. "''Lugemiseks palutakse pöörduda administraatori poole.''" (lk 10-1110–11)
 
* Maja oli kokkukukkumise äärel, aga väljapandud silt oli teistest tänaval rippuvatest parem: ''Tõde. Siin. Odavalt. Kaasa võtta kingitus.'' Clark ühmatas põlglikult. Mõjus tõesti maotult. (lk 11)
36. rida:
 
==="Kõige parem mälu maailmas"===
"Kõige parem mälu maailmas", lk 15-2615–26
 
* Sünnihetkest alates ma teadsin, et asjad libisevad käest. Seda ma ei kannatanud. [[Nabanöör]] lõigati läbi ja seoti kinni, mina aga pistsin kisama. Sain selgeks, mis tundeid tekitab rind, ja unustasin, missugune on üsk. Iga uus ja vältimatu [[kogemus]] justkui kustutanuks täiesti olemasolevad. Tundus, et see pidev [[leke]], kehalise pidamatusega kõrvutatav vaimne pidamatus, ei häiri kedagi või ei panda seda üleüldse tähele. Et ma ei osanud oma [[ahastus]]t artikuleerida ega olnud võimeline midagi füüsiliselt talletama, siis ei andnud ma oma esimesel elukuul midagi käest enne, kui see oli mul peost välja väänatud. [[Käed]] ongi mul seniajani arme täis, ja hoolimata sellest, et ma kasutan neid järjest vähem, on need fenomenaalselt tugevad. (lk 15-1615–16)
 
* Hakkasin kaasas kandma tillukest [[kassettmagnetofon]]i, et tähelepandamatult fikseerida vähemalt verbaalne külg olulisematest kogemustest, eelkõige minu suhetest Annaga. See ilmetu välimusega üksildane hing otsis mu igal võimalusel üles, ja kuigi ma pidasin tema seltskonnast lugu, kahetsesin samas, et see mind mälestustes eksitab. Anna [[tigedus]]t tuleks eelkõige seostada kassettmagnetofoni [[avastamine|avastamisega]] ja vaieldamatult viis just see asja niikaugele, et ta pani hoolimatult põlema kakskümmend kaustikut, mis tähendas meie hukkumisele määratud suhetest peaaegu kolme kuu hävitamist. (lk 16)
48. rida:
:Doktor asetas mälu kõrvale lauale miniatuurse taskuarvuti moodi asja. "See on pult," ütles ta, "mahub parasjagu rahataskusse ega ärata mingit tähelepanu. Lihtne käsitseda. Põhikäsklused: 1. salvestamine; 2, ettemängimine; 3. registri koostamine; 4. tagasikerimine; 5. paus; 6. stopp — peale selle võib esimest nelja käsklust kasutada topeltkiirusel. Topeltkiirus on eriti mugav siis, kui teid huvitab näiteks lühikokkuvõte mingist elu valdkonnast aastate lõikes. Põhipunktid esitatakse ükshaaval kronoloogilises järjekorras valmis loona. Null on avariipidur, mida kasutatakse ainult arsti korraldusel, juhul kui tegemist on saatusliku haigusega: see võimaldab veeta viimased tunnid ja minutid suletud mäluringis ning elada uuesti ja mitu korda läbi elu kõige kallimaid hetki.
:Küljel on pluss-märk, millega saab mälule liita need mälestused, mis te enne siirdamist võib-olla kusagile mujale talletasite, ja miinus-klahv, mis kustutab," — ta naeratas — "kuigi teie jutu põhjal otsustades see funktsioon teid ei huvita. Kui te soovite, siis võib selle välja lülitada."
:Panin maja müügikuulutuse lehte ja olin järgmisel päeval haiglas sees. (lk 19-2019–20)
 
* Ma tean, et vähesed saavad minumoodi täpselt seda, mida nad tahavad, ja veel vähem on neid, kellel on võimalik seda hoida nii kaua, kui on huvi. See osa minu loost kannab nimetust ''pärast'': lõpp on õnnelik, vikerkaare jalamil ootas aaretelaegas, graal, kuldvõtmeke. See lepitab mind ''eelneva'' kurbusega ja ''pärastise'' ümberjutustamisele pühendan ma alati rohkem aega: kuidas ma olen liikunud võidult võidule, kuidas miski ei kao mul käest, ükski nimi ei unune, ükski detail ei jää kahe silma vahele ja tänu sellele olen ma teinud karjääri kiirusel, mida saab võrrelda ainult meteoori lennuga. Kuidas, tänu minu pingutamata enesekindlusele mäletada iga viimastki pisiasja, see kõik on mulle kätte tulnud vähimagi stressita, ühegi unetu ööta. (lk 20)
57. rida:
:"Mis on sinu saladus?" küsib Becky mu juukseid sasides.
:"Ma olen õnnelik," vastan ma laisalt.
:"Jah," ütleb ta, "aga selle saladus?" Usaldan teda sedavõrd, et vastan kõhklematult: mul on maailma kõige parem mälu. (lk 21-2221–22)
 
* Ma mäletan: me istume külg külje kõrval pika laua otsas, mis seisab Thamesi ülemjooksul õitsval aasal. Valame teineteisele suhu šampanjat, hõigatakse tooste. Ma tean, et mind kadestatakse, ent kadedusega käsikäes käib tunnustus: me sobime teineteisega, oleme täiuslik paar. Vaatan, kuidas peen šampanjanire piki Becky kaela alla jookseb, kujutan ette, kuidas see tema täiuslike rindade vahele valgub. Naise silmad säravad. Loor on heidetud üle pea, tema taldriku kõrval lebavad orhideed. Nii õnnelik ei ole ma olnud pärast seda päeva, mil ma haiglas ärgates teadsin, et nüüd on mul kõige parem mälu maailmas. (lk 23)
65. rida:
 
==="Lihtsalt vali number"===
"Lihtsalt vali number", lk 27-4027–40
 
* [Madeleleine:] Selge mälu on nurgakivi, millele toetub kõik ülejäänu.
 
* Madeleine'i suudlus vaid riivas põske, ent seistes ukseesisel ning vaadates, kuidas Madeleine pimedusse kadus, tundus talle, nagu oleks see jäänud — justkui kõrvetus. (lk 27-2827–28)
 
* [Madeleine:] Kui sina unustad, olen mina su mälu. Kui sa väsid, turgutan mina su uuesti üles. Kui sa nutad, kuivatab minu kuum raev su pisarad. (lk 29)
85. rida:
 
* Maddy sõitis otse oma harjumuspärasesse parkimiskohta ja istus, sigaret suus; ta kruttis raadiot, lootes mõtteid vaigistada, aga need ei tahtnud sõna kuulata. Teinekord maadles ta meeleheitega. Raske oli tabada asjalikkuse ja emaliku, õhutaja ja toetaja õiget suhet. Iga klient oli isemoodi; reegleid ei olnud. Veini ei olnuks vaja, nii kauaks poleks tohtinud jääda — aga mis tehtud, see tehtud. Kuidas nüüd edasi olla? Armunud klient — eriti tobe on niimoodi, eesmärki nägemata, vahenditesse takerduda.
:Kui lasta asjadel minna, kukub kõik kokku. Kui olla liiga karm, siis samuti... Teinekord tahtnuks ta olla veel väiksem, et saaks kliendile sisse pugeda ja märkamatuks jäädes tema kaudu tegutseda... (lk 34-3534–35)
 
* Päevastes uudistes ei olnud midagi. Maddy sõitis Sue büroohoone juurde, et näha oma silmaga. See, neljakorruseline, äsja krohvitud telliskivihoone, seisis veatult, rulood akendel ees. Madeleine tahtnuks ulguda: käsi, kui see numbrit valis, värises.
94. rida:
 
==="Nagu muusikas"===
"Nagu muusikas", lk 41-5541–55
 
* Mõne inimese elu, mõtles ta mootorratturi taga kiirust aeglustades, vahemaad hoides, möödasõiduks valmistudes, mõne inimese elu on nagu ''crescendo''. Ta mõtles tihti niimoodi, sest oli istunud aastaid noorteorkestris, kuni sai aru, et elukutselise tarvis on tal annet vähe. Ja teiste elu, jätkas ta, liigub sujuvalt üheainsa lühikese hingetukstegeva aaria suunas, et seejärel uuesti vaibuda. Ja mõni elu on tuhm nagu sosin ja mõni sihitu nagu kooda või kadents: väike vahepala, millega sisustada aega ja täita lünk. Mõni meenutab seda jama — kui ta kobamisi raadiot kinni keeras, tegi auto kerge kaare —, piinatud Hinge, mille igatsus ei ole midagi väärt. Mõni elu on nagu kinnijäänud plaat, mis ei saa ega saa algusest kaugemale; mõni on valuliste toonide ja purunenud keelte jada ning katkeb äkki nagu vaesel Margaretil. (lk 41)
114. rida:
 
==="Naiskirjanikest kaasaegses inglise proosas"===
"Naiskirjanikest kaasaegses inglise proosas", lk 5-125–12
 
* "Naiskirjanduse" mõiste, mõeldagu selle all proosat, luulet või näitekirjandust, põhjustab ikka veel vaidlusi, ja mitte ainult meeste hulgas. Näiteks romaanikirjanik [[Doris Lessing]] teatas intervjuus: "Ma ei ole kunagi kirjutanud kui naine. On suur vahe, kas öelda: nüüd ma kirjutan kui naine, või olla naiskirjanik. Sest [[eeskirjad]]e järgi kirjutades ei saa kirjutada hästi."
136. rida:
* Piiride ületamise taktika avab kirjanduse ees tohutud vabadused — suure narratiivse ja tekstuaalse ruumi, kus on võimalik joonistada kaari, lennata läbi õhu, iseennast taga ajada, parodeerida. Piiride ületamise kirjandus on akrobaatiline, keeruline. See lubab avaldada lugupidamist väga erinevatele tunnetele ja tõekspidamistele, neid samas kahtluse alla seades. See on Lessingi "eeskirjade järgi kirjutamisest" nii kaugel kui üldse võimalik. Niisuguse kirjanduse mõte või läkitus ei ole niivõrd sisus, kuivõrd valitud taktikas, mis nagu akrobaaditrikk ei tunne mingeid piire. Carter, Maitland ja Winterson ei aja kirjanduslikku vabadust ometi segamini naise elu argipäevaga, pigem on nende kujutlusvõime muutuse keeruka protsessi teenistuses. "On äärmiselt tähtis, et naine kirjutaks ilukirjandust kui naine," ütles Angela Carter enne oma viimase romaani "Targad lapsed" (''Wise Children'') alustamist. "See on osa meie keele ja mõtteharjumuste dekoloniseerimise aeglasest protsessist." (lk 11)
 
* Kõiki vaadeldud kirjutamissuundi ühendab arusaamine keele ja jutustatavate lugude tähtsusest; lugudest otsitakse iseennast, teatakse, et need imbuvad meisse ja varjundavad meie enesetunnetust ja võimalikkuse taju. Naistele on jutustamisoskus elulise tähtsusega, väge andev toiming, mis on ühtaegu vastutusrikas ja pakub naudingut. (lk 11-1211–12)
 
{{JÄRJESTA:Page, Kathy}}