Erinevus lehekülje "Eesti ajalugu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
{{toimeta}}
 
==Proosa==
* Saksa lehed ütlevad: lahkuminemine tulla tihti sellest, et eestlased ei mõista ajaloolikult mõtelda, kuna sakslaste arvamist mööda Saksa ringkondade seisukorrast ja õigustest meie maal ainult ajaloo-seisukohalt aru võivat saada. "[[Postimees (ajaleht)|Postimehe]]" arust ei paku aga meie maa ajalugu rahvuslisest seisukohast muud, kui sakslaste väge ja võimu eestlaste üle. Ajaloolikult mõtlema ei tähendaks siin siis õieti muud midagi, kui sellest võimust kõigest jõuust kinni pidama, kuna eestlane oma õ i g u s t otsib. Sakslased toetavad endid v õ i m u, eestlased õ i g u s e pääle. Mõlemate mõtteviis on juba sellega läbi kasvanud, ja säält tuleb arusaamatus, kuristik, mis meie vahel on.
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lindaestpere19030130.1.18 Linda, 30. jaanuar 1903], lk 123
 
 
* [[Eesti]] ühiskonnas käib üks lakkamatu mälestamine, meenutamine ja [[lein]]alintide lehvitamine. 20. sajandi ajalugu annab selleks põhjusi küllaga, see on olnud pidev kannatuste rada. On mälestada [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja [[Teise maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal rindel langenuid ning laagreis ja tagalas hukkunuid, 1924. aasta riigipöördekatses hukkunuid, okupatsioonides represseerituid ja küüditatuid, [[Tšernobõli tuumakatastroof]]i ja [[Estonia laevahukk|Estonia laevahuku]] ohvreid. Enamasti toob põhjuse üldrahvalikuks leinakampaaniaks ümmargune aastapäev – ja siis pole kellelgi leinast pääsu. Eesti ühiskonnas on justkui tung leina järele.
28 368

muudatust