Võim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
* [[Soosing]] võimu [[sümbol]]ina — nõrkade inimeste [[vahend]].
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 17
 
 
* Saksa lehed ütlevad: lahkuminemine tulla tihti sellest, et [[eestlased]] ei mõista ajaloolikult mõtelda, kuna sakslaste arvamist mööda Saksa ringkondade seisukorrast ja õigustest meie maal ainult ajaloo-seisukohalt aru võivat saada. "Postimehe" arust ei paku aga meie maa ajalugu rahvuslisest seisukohast muud, kui sakslaste väge ja võimu eestlaste üle. Ajaloolikult mõtlema ei tähendaks siin siis õieti muud midagi, kui sellest võimust kõigest jõuust kinni pidama, kuna eestlane oma õ i g u s t otsib. Sakslased toetavad endid v õ i m u, eestlased õ i g u s e pääle. Mõlemate mõtteviis on juba sellega läbi kasvanud, ja säält tuleb arusaamatus, kuristik, mis meie vahel on.
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lindaestpere19030130.1.18 Linda, 30. jaanuar 1903], lk 123
 
 
* Me teame, et keegi ei haara võimu, kavatsusega sellest loobuda. Võim ei ole vahend, võim on [[eesmärk]]. [[Diktatuur]]i ei kehtestata [[revolutsioon]]i kaitsmiseks, revolutsiooni tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesmärk on [[tagakiusamine]]. Piinamise eesmärk on [[piinamine]]. Võimu eesmärk on võim.