Ilu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
21. rida:
* Ilu kaunistab ka neid, kes teda vaatlevad; kõik ta varjundid ja helgid kutsuvad esile endaga sarnanevaid tundeid, kõik see koos vaimustab ja teeb õnnelikuks. Kuid veelgi vastupandamatumalt mõjub [[täiuslikkus]], kui ta on relvastatud [[teadmine|teadmisega]] oma jõust. Ainult eemaldudes on võimalik tema vastu võidelda, ent ka siis on talle kindlustatud osaline võit — mõtlik [[naeratus]].
** [[Aleksandr Grin]], "Sädelev maailm", tlk M. Käbrik, 1972, lk 33
* [Urky McVarish:] Te ju ometi teate seda? [[Skaala]]t, mille leiutas W. A. H. Rushton, tuntud Cambridge'i [[matemaatik]]? Noh, see on niisugune: Trooja Helenat loetakse naiseilu [[ideaal]]iks, ning poeedi autoriteetsed [[sõna]]d kinnitavad, et tema pale kutsus kohale tuhat [[laev]]a. Aga "pale" tähendab loomulikult naist kui tervikut. Seega nimetagem niisugust palet, mis kutsub kohale tuhat laeva, üheks "heleniks". Aga mis on pale, mis kutsub kohale ainult ühe laeva? Loomulikult "millihelen". Kõik palged, mis vähegi ilusad olla tahavad, peavad siis nende kahe vahel mingile skaalale sobituma. (lk 165-166)
** [[Robertson Davies]], "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997
| |||