Katja Kettu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Soome kirjanikud |
|||
48. rida:
:Ehmusin. Ma ei teadnud, et me oleme hädas. Eelmine kord tõmbas ema lipu tagurpidi vardasse siis, kui kuulis, et ei saa rohkem lapsi, sest oli ilma enese teadmata Cloquet’ tervisekeskuses rutiini korras steriliseeritud, kui käis seal põskkoopast [[mäda]] välja võtmas. (lk 177)
* Reservaadist välja [[šerif]] ei jõua, arvas Pussi-Matt.
:Kui [[soo|sohu]] visata, ei leia teda keegi. Võib muidugi olla, et kõige ülestunnistamine võtab tal veel aega. Selleks puhuks leidub kõnnumaal nimetuid laukasilmi, paljale ihule valatud vahtrasiirupit, sipelgapesi, kus istet võtta, ürgraevuga poegi kaitsvaid emakarusid. Muidugi võib ka juhtuda, et langeb huntide roaks. (lk 237)
* Ühtäkki oleksin tahtnud suruda pea oma hõimu matriarhi vanasse rüppe, kaevuda sügavale vanadesse tavadesse, teha end udusulekübemeks ja piiksuda nagu kosklapoeg [[pesa]]s. Küsida, kuidas ta oli kõik need aastakümned murdumata vastu pidanud. Kuidas jaksanud kasvatada oma järglased üles hurtsikus, mida talvel küttis vahtrasiirupi keetmise ahjust tehtud kamin. Elanud üle sotsiaalmaakrite solgutused, loomakarjana kokku aetud ja internaatkooli viidud lapsed, kes tulid tagasi võõrastena ja oma nime kaotanutena, pekstud, ärakasutatud rüblikutena ega osanud enam rääkida oma keeles ega öelda oma nime. (lk 238)
* Ettu sosistas: Kõige ilusam ja hirmutavam maailmas on võimalus leida armastust, nii sinu ema ütles. Ja et kui näed midagi, mis on väärt püüdmist, siis ei tohi loobuda enne, kui kõik [[lootus]] on kadunud. Kunagi ei tohi käsi rippu lasta, halada, taldu lakkuda ega anuda, seda ei alandu keegi hindama. (lk 249)
==Välislingid==
| |||