Abielu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
39. rida:
:"Neil pole sellest midagi."
:"[[Armastus]] ja ustavus on naiivsed, eks ole?"
:Ta kehitaks õlgu, ja mõtleks isepäinis, et Armastus ja Ustavus polegi nii naiivsed - ühitatult on see orjapidamise leevendatud ja varjatud vorm. (lk 131)
* [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973
 
49. rida:
 
* [[Romaan]]ižanri sünnist alates oli paarisaja aasta jooksul naistele suunatud briti ilukirjanduse keskseks teemaks noore aristokraatliku või keskklassi neiu astumine [[seltskond]]a, mis kulmineerub õnnelikku abielusadamasse jõudmisega parima võimaliku kandidaadiga valida olnute seast. Teekond õnneni on täis ohtlikke karisid ja neiu peab valima targalt, sest [[valik]]ust oleneb, peale neiu isikliku intiimse [[õnn]]e, nii tema enda kui kogu [[perekond|perekonna]] sotsiaalne ja varanduslik heaolu. Edukas abielu, mis on olnud kuni võrdlemisi hiljutise ajani eelkõige äritehing kahe perekonna vahel, suurendas nii perekonna [[varandus]]t kui mõjukust. [[Pruut|Pruudi]] perekonna naisliikmetele — [[ema]]le ja veel vallalistele [[õde]]dele — oli see abielu turvatagatis eluraskuste vastu. Kui ema lesestus ja õed mehele ei saanud, jäi nende ülalpidamine [[poeg]]ade, aga nende puudumisel abielus [[tütar]]de kanda. Abieluturul läbikukkunute ja oma šansid juba abielu eel [[vallaslaps]]e saamisega rikkunute osaks jäi [[põlgus]] ja [[vaesus]]es virelemine, juhul kui ise ei oldud küllalt rikas, et ise oma elu korraldada. (lk 531)
* Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, abieluga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige [[sõltumatus]]. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad lapsed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, [[kaardimäng|kaardilauas maha mängida]], viletsalt majandades [[pankrot]]ti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid vendi ega elukogenud onusid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533532–533)
* [[Varandus]]t arvutati aasta[[sissetulek]]u järgi põhjusel, et suurem maaomand oli reeglina määratud [[pärimine|päranduma]] põlvest põlve ühes tükis meesliini pidi (ingl. k. ''in tail mail''). Seda ei olnud võimalik tükkideks jagada, et osa ära müüa näiteks tütarde või nooremate poegade toetuseks või katmaks jooksvaid kulusid. Hetkel maavaldust kasutav omanik sai arvestada ainult maavaldusest saadaval jooksva tuluga, [[kapital]]i ei tohtinud puutuda. Võimalikest meessoost [[pärija]]test moodustus otsekui järjekord, mida abiellumisel hoolega silmas peeti. (lk 536)
* Tütarde [[kaasavara]] maksti välja abiellumisel, see läks peigmehe käsutusse ja [[investeering|investeeriti]], tavaliselt 5% tulukusega valitsuse [[võlakiri|võlakirjadesse]]. Seega, kui Emma peaks abielluma, hakkaks tema investeeritud kolmkümmend tuhat sisse tooma 1500 naela aastas. (lk 537)
* Neiud sisenesid [[kõrgseltskond]]a kaheksateistkümneaastaselt ja kui nad esimese või teise Londoni ballihooaja jooksul ei olnud suutnud mehele minna, oli sobilik tõmbuda tagasi oma maavaldusesse ja vaadata, mida kohalikud võimalused pakuvad. Emma isa oma mugavuses ja tahtlikus tegevusetuses on kõvasti kärpinud Emma võimalusi, aga õnneks on ümbruskonnas lootustandvaid [[peigmees|peigmehekandidaate]]. (lk 537-538537–538)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548531–548
 
 
* [[Armastus]]el ja abielul ei ole peaaegu midagi ühist. Armastus see on midagi abstraktset, armastus see on [[luule]], teatud mõttes kunst. Abielul ei ole peaaegu midagi tegemist armastusega, isegi on imelik, miks nad üksteisele peavad järgnema! Abielu, see on teatud liiki ühiselu, [[kooselu]], kas perekondlikul või mõnel muul alusel...Elus. Abielu põhineb rohkem [[sõprus]]el – see tähendab üksteise austamisel ja arusaamisel. Abielu on võrreldes armastusega [[proosa]], täiesti midagi reaalset.
** [[Karin Luts]]. Päevik 1951, 3. veebruar, lk 98. Pärineb teosest "Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused. Näitus Tartu Kunstimuuseumis 08.10.2004-01.05.2005". Toimetaja Enriko Talvistu, Tartu Kunstimuuseum 2005.
 
== Allikata tsitaadid ==
111. rida ⟶ 115. rida:
** [[Oscar Wilde]]
 
* Iga naine peaks abielluma - ja mitte ükski mees.
** [[Benjamin Disraeli]]