Maria Faust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
* Ma ei leia, et minu muusika sobib kuhugi sellisesse [[saal]]i, kus seinad on [[mistra]]ga üle tõmmatud.
* Kooslust Sacrum Facere, mis kuue aasta eest tekkis, hoian ma puhtalt oma mälu jaoks. Puhtalt Eestile ja puhtalt iseenda mälu jaoks. Minu jaoks on töö Sacrum Facerega [[sakraalsus|sakraalsem]] kui see, mida tavaliselt teen. Aga ma ei saa ju ainult sakraalset muusikat teha, ma tahan teisi asju ka. Ei kujutaks ette, kui peaks ainult ühte asja tegema. Võimatu! Ma tüdineks ära.
* [[Trumm]]i kasutangi harva. Üritaks alati nii, et mingi grupp jääb instrumenteerimiselt välja. See on minu [[trikk]]. On raske, aga huvitav. [[Kõlapilt]] on läbi mõeldud.
* Tegelikult oli esimene, kes mõtte [[orel]]ist käima lükkas, [[Anne Erm]]. Ega ma ise poleks julgenud seda teha. Oreli ümber on ikka mingi [[paatos]], see on pillide kuningas. [[Taani]]s näiteks ei pääse ma üldse orelite ligi. Küsitakse, et millise kooli te olete lõpetanud. Näitan, et mul on [[doktorikraad]], aga mitte orelil, ja nad saadavad mu kohe pikalt. Tegemist on suuresti territoriaalse küsimusega, [[kirikuõpetaja]] on ülemus, aga kõige suurem boss tundub olevat [[organist]]! Sallid ja mütsikesed, mingi kohvrike alati. Sellised ajatud mehed kõnnivad ringi. Ei saa aru, milline on nende iga või [[seksuaalne sättumus]], nad on lihtsalt organistid. Ma ei saanud sellele ligi ja arvasin, et ju on eriline asi. Tegelikult on orel lihtsalt pill.
:"ORGANI" põhlmissioon on näidata, et [[katedraal]]i orelit saab täiesti kasutada ka uues [[populaarmuusika]]s, [[improvisatsioon]]is ja [[džäss]]is.
31. rida:
* Kirjutan palad konkreetsetele inimestele ja jätan neile mingites osades vabad käed. Jätan ka alati [[vabadus]]e [[viga|vigu]] teha, sest valedest nootidest kasvavad välja kõige lahedamad asjad.
* [Alternatiivdžässist ja ostukeskuste muusikast:] Mind häiriks, kui ma oleks millessegi tohutu energia matnud ja inimene ei vaevu isegi kuulama! Minu muusikaga nii ei saa. Ma olen loodud [[kaos]]t tekitama. Ma ei otsi [[rahu]] ja [[tasakaal]]u.
* Ma ei tee mingit saladust, et see on igavene raske asi – kaks loomingulist inimest oma
* Kui inimene pilli mängib, muutub ta nii palju
*
* Mul on lapsest saati alati [[kustukumm]] peos olnud. Ükski [[mõnuaine]] pole mus iial sellist kirge tekitanud nagu kustutuskummid. Ma hakkasin neid mingil hetkel sõpradelt [[varastamine|varastama]] – võtsin ja pistsin vaikselt taskusse. Ükskord tabas Håkon mu teolt ja ütles: "Oot, oot, anna tagasi!" Ma vastasin: "Aga mul ei ole veel sellist kustukummi!" Need on mul kindla süsteemi järgi ära paigutatud: üks on padja all, üks saksofonikotis ja harjutusruumis on kaks kohta, kus need seisavad. Juhuks kui on vaja neid mudida ja mõelda.
* [Oma muusikalaagritest Saaremaal:] Minu eesmärk on avardada muusikalist haridust. Asju saab huvitavamalt teha, mitte lihtsalt lindi pealt maha, kellegi järgi. Pahatihti läheb loominguline inimene koolis krampi, et jumala eest mitte valesti mängida. See hakkab hiljem välja kostma. See laager suunab teistmoodi mõtlema. Vaba [[improvisatsioon]]i saab küll õppida muusikakõrgkoolides, aga muusikakooli tasandil seda pole. Samas oleks noortel seda rohkem vaja just varasemal perioodil.
* Loomingulise inimese pidev [[kahtlemine]] on vist normaalne edasiviiv protsess, aga aeg-ajalt käib see ülim
* Mulle meeldib soe ja ümar toon, ilma [[vibraato]]ta.
** Maria Faust, intervjuu: Kais Allkivi, [https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus "Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus"], Õhtuleht, 8. september 2012
53. rida:
* Saksofoni seostatakse džässiga ja tegelikult ma olengi pigem džässmuusik kui midagi muud. [[Džäss]] lihtsalt on nagu teisedki žanrid – tahab areneda, kulgeda, jaguneda, muunduda...
* Vaba-impro ei ole nagunii nii väga [[vaba]], kui nüüd päris diibiks minna. Seal on sama palju [[reegel|reegleid]] kui uues [[kontrapunkt]]is. No okei, ma liialdan.
* Mulle endale meeldib enda kohta öelda, et ma olen ''experimental saxophone player and composer''. See [[sildistamine|sildistab]] mind kõige vähem ja ei anna absoluutselt mingit vastust küsimusele, kuidas mu plaadid tegelikult kõlavad. Ma olen tänapäeva kunstnik, lihtne filter ning minu raadiosageduseks on saksofon. Ma ei tunneta piire
* Shitney "Earth Core" on ''electro impro''. See on puhas improvisatsioon ja minule koht ennast täiesti häbitult tunda. Ma kutsun seda ''post vocal'' stiiliks, sest enamasti laulan-räpin-ümisen plaadil mina, kes ma jätsin laulmisega hüvasti juba enne, kui alustasin.
* Kindlasti jääb mu teiseks oluliseks pooleks komponeeritud akustiline muusika. Ma annan endale aru, et mitte kõik ei pruugi olla kõrge kunstilise väärtusega, aga ma siiski püüdlen sinnapoole, alateadlikult vähemalt. Ma ei ürita kellegi meele järele olla ja kiitust nuruda, aga ma sooviks, et loomingus oleks mingi [[lugu]] ja sügavam ''point''. Kui üks minu kolleeg tahab väga hoolikalt valida igat nooti, siis minule loeb vaid [[tervik]]. Ses mõttes ei ole ma mingi planeerija. Olen intuitiivne [[looja]].
* [Ansamblist Shitney:] Meie ''sound'' on väga palju muutunud, eelkõige muidugi seepärast, et olen igasugu vidinaid soetanud, mis annavad mulle kui saksofonistile lisaks kaelale ka pea, kere ja tagumiku.
* Mulle on Shitneyt väga vaja. See on kõige pungim ja vabam asi, mida teinud olen, ja see on ääretult lõbus. Mida valjem, seda parem. Mida rohkem saan räppida absurdsetest asjadest, nagu näiteks vajadusest ennast pesta – näiteks loos "Magnetosphere Shower" –, seda vabastavam.
* Shitney oli mõeldud tegelikult vaid paariks kontserdiks, aga millegipärast äratas kamp üleerudeeritud keskealisi naisi huvi ja pärast kahte aastat rohkeid
* Samas, see kvalifitseerub ikkagi vaba impro alla. Me ei lepi mitte kunagi mitte milleski kokku ja me pole ka elus
* Pigem paelub mind [[tants]] ja [[seksuaalsus]]. Ma armastan tüsedaid biite. Mulle meeldib, kui bassikäik on rammus. Vastukaaluks meeldivad mulle [[kontrast]]id. Džäss ei ole kuiv, pingviinikostüümis džässipolitsei poolt surnuks ehmatatud noormees. Džäss svingib ja tal on tuhat nägu. Kuskil peene [[restoran]]i tagatoas hiirvaikselt mängides on see tunnetatav kirg kuhugi kadunud. Ma ei ütle, et kogu džäss peab olema seksuaalne, aga ma ei kannata ebainimlikku, [[pliiats]] kannika vahel standardite nühkimist. Nagu [[robot]]. Paradoksina läheb see vaene pingviinikostüümis ehmatus pärast koju ja loeb mõnuga [[Charles Mingus]]e autobiograafiat. Oi kui palju seal on kasutatud sõna ''pussy''.
* Minu [[looming]] tuhnib hetkel isiklikus kihilises
* Mu eelmine album "Sacrum Facere" tegeles
:Teine pool plaadist räägib [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude režiimi]] mõjust minu elule. Kui kuramuse veider see kõik ikka oli. Ma ei saanud mingi hetk oma elus üldse aru, mis vahe on [[Lenin]]il ja [[Jeesus]]el.
* Ma ei ole sugugi vaid [[Ekstravertsus|ekstravert]]. Minus on palju toredaid ja vähem toredaid inimesi koos ja mul on suur vajadus olla vaakumis ja vaikne. Tegelikult olen ma pigem melanhoolne inimene kui mingi luhvtikusti.
* On väga oluline anda lähedastele aega [[lein]]ata ja mitte ükski [[kontsert]] ei ole nii tähtis kui sisemine [[stabiilsus]].
* [[Muusikabisnis]]es on pinge suur, seda teavad kõik. Sa pead olema kogu aeg ''über'', fantastiline, produktiivne, ''happy'', alla neelama igasuguste lollpeade nõudmisi ja nõuandeid.
* Hingehädadele ei oska meist enamik mingit abi otsida. Ma joon end pigem korraks lemmikveinist täis ja [[oksendamine|oksendan]] järgmine päev, kui et lähen [[psühholoog]]i juurde, kes keskendub meeleldi kõigele muule kui minu isikule, ja [[taksomeeter]] muudkui tiksub. No fakk! Olen tüdinenud [[süütunne|süütundest]], et äkki ma pole ikka piisavalt [[geenius|geniaalne]]. Olen tüdinenud inimestest, kes mõistavad hukka, pidades end mingiteks [[oraakel|oraakliteks]], kes teavad seda päris õiget vastust päris õigele küsimusele.
* [[Viha]] on [[tabu]]. Ei tohi olla vihane. ''[[Zen]]'' peab olema. Joo [[kitsepiim]]a! Tee [[lingam]]-
* Sel aastal lindistan kindlasti ka oma Ameerika trioga ja Jazz Catastrophe tuleb uue asjaga välja. Olen juba praegu peaaegu [[pankrot]]is, ilmselt siis 2018 juba vangis. Nii et teeks need asjad parem linti 2017.
* [M]a arvan, et [[heliplaat|plaate]] tuleks välja panna ikka ainult siis, kui on midagi uut öelda ja on näha, et toimunud on mingi lahe [[areng]]. Ma ei kannata bände, kes annavad iga aasta välja sama albumit. Tüütu. Kui vähegi võimalik, ma ka ei kirjuta muusikat. Idee peab peas olema küps ja mingi kõlakood välja töötatud.
89. rida:
* [[Orel]] on pretensioonikas pill ja [[Maria
* See muusika hoiaks nagu tagasi, tekitades ühtlasi sellist aeglast ja võimsat meloodilist paisu, mis on kuidagi vaikselt ja fataalselt suur.
** [[Janar Ala]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90214237/maria-fausti-minimalistlik-maksimalism "Maria Fausti minimalistlik maksimalism"], Eesti Ekspress, 01.07.2020
|