Karen Blixen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
==Babette'i pidusöök==
Tsitaadid väljaandest Isak Dinesen, "Babette'i pidusöök"; "Surematu lugu". Tõlkinud Piret Peiker. Varrak 1996
* Løvenhjelmi suguvõsas elas [[legend]], et kunagi ammu abiellunud keegi sellenimeline härrasmees huldrega, naissoost norra mägivaimuga, kes on nii kaunis, et [[õhk]] tema ümber hiilgab ja väreleb. Sestsaadik oli nende suguvõsas aeg-ajalt selgeltnägijaid[[selgeltnägija]]id ette tulnud. Omaenda loomuses polnud noor Lorens senini mingit erilist spirituaalset annet märganud. Aga sel hetkel[[hetk]]el kerkis tema silme ette äkiline võimas nägemus kõrgemast ja puhtamast elust ilma võlausaldajate, sissenõudmiskirjade ja vanemlike noomituskõnedeta, ilma salajaste ebameeldivate süümepiinadeta ning õrna kuldjuukselise [[ingel|ingli]] seltsis, kes teda juhib ja hüvitab. (lk 8)
* Monsieur Papini kinnitust, et Babette oskab süüa teha, polnud nad usaldanud. Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l, teadsid nad, söövad inimesed konni[[konn]]i. Nad näitasid Babette’ile, kuidas lõhkilõigatud turska[[tursk]]a ja õlle-leivasuppi tehakse; selle ettenäitamise ajal muutus Babette’i nägu täiesti ilmetuks. Aga nädala pärast tegi Babette lõhkilõigatud turska ja õlle-leivasuppi sama hästi kui ükskõik milline sündinud berlevaaglane. (lk 18-19)
* Kohe esimesel päeval pärast Babette’i teenistusseasumist kutsusid nad ta enda juurde ja seletasid talle, et nad on vaesed ja et toiduga priiskamine on nende jaoks [[patt]]. Nende oma [[toit]] peab olema nii lihtne kui võimalik; vaeste supiämbrid ja toidukorvid on need, mis loevad. Babette noogutas pead; noorena, teatas ta daamidele, oli ta [[kokk|kokaks]] ühe vana [[preester|preestri]] juures, kes oli [[pühak]]. Seepeale otsustasid õed prantsuse preestrit asketismi poolest ületada. Ning varsti leidsid nad, et sellest päevast saadik, kui Babette majapidamise üle võttis, on nende kulud imeväärselt vähenenud ning supiämbrid ja toidukorvid omandanud uue salapärase võime vaestele ja haigetele jõudu ja jaksu anda. (lk 19)
* Babette’i abilisel olid oma instruktsioonid; vennaskonna klaasid täitis ta ainult ühe korra, kuid kindrali klaasi kallas iga kord uuesti täis, kui see tühjaks sai. Kindral tühjendas selle kiiruga iga natukese aja järel. Sest kuidas peab meelemõistusega inimene käituma, kui ta oma meeli usaldada ei või? Parem olla purjus kui hull. (lk 43)
* Siis tundis kindral, et on tulnud aeg kõnet pidada. Ta tõusis püsti ja jäi väga sirgelt seisma.
:Keegi teine lauas ei olnud kõneldes püsti tõusnud. Vanad inimesed tõstsid silmad eleva, õnneliku ootusega enda ees seisva mehe poole. Nad olid harjunud nägema kohalikust lihtsast džinnist maani täis madruseid ja hulkureid, aga nad ei tundnud sõjamehe ja õukondlase puhul ära joobeseisundit, mille oli põhjustanud maailma õilsaim vein. (lk 44)
* [Kindral Løvenhjelmi lauakõne:] Me väriseme, enne kui me elus oma valiku teeme, ja kui me selle teinud oleme, siis väriseme jällegi hirmust, et oleme valinud valesti. Aga tuleb hetk, kus meie silmad lahti lä hevadlähevad ja me näeme, et arm on lõputu. Jumala[[Jumal]]a arm, mu sõbrad, ei nõua meilt midagi muud, kui et me seda usalduses ootaksime ja tänulikult vastu võtaksime. Jumala arm., vennad, ei esita tingimusi ega vali kedagi meie seast eriliselt välja; see arm võtab meid kõiki oma rinnale ja kuulutab välja üleüldise andeksandmise! Vaata! see, mille me valinud oleme, antakse meile, ja see, mille me tagasi oleme lükanud, antakse meile niisamuti ja selsamal ajal. (lk 45-46)
* Vana praosti lambukesed olid alandlikud inimesed. Kui nad hiljem selle õhtu peale tagasi mõtlesid, ei tulnud kellelegi neist iial pähegi, et nende ülev hingeseisund neist enestest tuleneda oleks võinud. Nad mõistsid, et neile oli osaks saamidsaanud see lõputa arm, millest kindral Løvenhjelm rääkinud oli, ja nad isegi ei imestanud selle asjaolu üle, sest see oli vaid nende alalise lootuse[[lootus]]e täitumine. Selle maailma lühised pettekujutelmad olid nende silme ees hajunud kui suits ja nad olid näinud universumit[[universum]]it nii, nagu see tegelikult on. Neile oli antud üks tund aastatuhandest. (lk 47)
 
==Surematu lugu==