Redaktsioon: 21. aprill 2021, kell 00:58 redigeeri R.T. Rekola (arutelu \| kaastöö) 17 muudatust Pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. aprill 2021, kell 10:20 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: * [Õpingute ajast ERKIs:] Meie õnneks saime [[ERKI]] [[Üliõpilaste Teaduslik Ühing\|Üliõpilaste Teadusliku Ühingu]] varjus toimetada vabalt ja iseseisvalt. Olime üllatunud, et meid toetasid – ja isegi tiivustasid – meie õppejõud-professorid [[Leo Soonpää]], [[Boris Bernstein]], isegi rektor Jaan Vares ning kõik tolleaegsed noored kunstiteadlased: [[Sirje Helme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Evi Pihelgas]], [[Eha Komissarov]]. Nii ei osanud Venemaa poolt meile riiki juhtima sokutatud juhid kahtlustadagi, millega me, tudengihakatised, tegelikult tegelesime. Ega me isegi ei mõistnud, et õõnestame ~~sotsrealismi~~[[sotsrealism]]i alustalasid~~. (Õpinguteajast ERKIs)~~. * ~~Kunstnikutüüp~~[[Kunstnik]]utüüp on inimene, kes igal hetkel oma elus annab oma parima, mida ta sel hetkel suudab. Ja sellepärast ei ole keegi meist ära teeninud ei [[eiramine\|eiramist]] ega ~~süüdistusi~~[[süüdistus]]i, ka enda poolt mitte. * [[Moekunst]] on üks kõige-kõige loomingulisem kunstiliik, seal voolab kõigi kaunite kunstide [[sünergia]]. [[Mood]] peegeldab maailma hetkeseisu perfektsemalt kui ükski teine kunstiliik. [[Maailm]] muutub [[minut]]itega! Kui peaksin praegu [[kunstnik]]una alustama, siis valiksin erialaks moekunsti. ** Aili Vint, intervjuu: Kaarin Kivirähk, "Aili Vint: ideed hõljuvad õhus, oska need ainult õigel ajal ja õiges kohas kinni püüda". Eesti Ekspress, 26. märts 2018 * Palaval suvepäeval, keset [[tolm]]ust [[linn]]a, mängisime [[meri\|mere]] ääres olemist. Üks [[laps]] pani oma [[silm]]ad kinni ja teine talutas teda [[päike]]se käest [[vari\|varjulisse]] kohta. See, kel silmad kinni olid, pidi varju jõudes hõiskama: "Meres!" Ja kui ta päikese kätte tagasi toodi, pidi hüüdma: "Rannas!" Ega merest hea meelega välja tulla tahtnud keegi. Senini, kui mere äärde jõuan, ulatan talle oma lahtise pihu. Nagu [[lapsepõlv]]es kombeks oli, andsime merele kui omasugusele ikka kättpidi tere. * Aili Vint:, "Õnneks kohises ka mets nagu meri". Õpetajate Leht, 17. jaanuar 2014 20. rida: * [[Naer]] iseenda üle on oluline kunstnikule. Vastandiks võib olla [[depressioon]], isegi kokkuvarisemine. Kunstnik teeb oma tööd kõrgendatud meeleseisundis. Kui kunstnikuhing saab sel hetkel ühe nätaka ja kukub väga kõrgelt alla kurvameelsusesse, siis ta peab [[tahtejõud\|tahtejõuga]] nii kiiresti kui võimalik end püsti ajama. Kui jääda kokkuvarisenuna konutama, siis võib sedaviisi olla palju aastaid. Nii on juhtunud küll kunstnikega, ja seda vaid teise poolt öeldud mõne üksiku õela [[sõna]] pärast. * [[Taevas]]t ma kardan maalida, aga saan hakkama. Muide, taevast on lihtsam maalida kui merd. Ja meredest on kõige keerulisem just tasane meri. Tead, kui raske on tühja meremassi [[lõuend]]il pikali saada, et meri ei oleks su ees nagu plank püsti. Siis tuleb sammhaaval väga peenelt värve jälgides hakata eest [[kaugus]]esse minema – ikka heledamaks ja heledamaks, kuni jõuad [[silmapiir]]ile välja. ** Aili Vint, intervjuu: Tanel Veenre, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300313/aili-vindi-siseatlas? Aili Vindi siseatlas]. Eesti Päevaleht, 23. juuli 2011 * [[Eesti keel]]es on ilus sõna kuma, mis on minu meelest ümbritseva vastuvõtt ja ühtlasi sama palju endast äraandmine. See istub minus lapsest saati. Mäletan, kuidas ma [[võilill]]e kasvatasin. Meil oli [[Rakvere]]s porine hoov ja need kohad, kuhu autorattad ei pääsenud, külvasin täis aasalt korjatud [[ristik]]useemneid. Hoovi uhkeimaks [[lill]]eks sai aga trepinurka istutatud võilill. * [[Valgus]] ja vari ja kuma nende vahel – nii ongi ju maailm loodud. Ka valgusega mängimist alustasin ~~lapsepõlves~~[[lapsepõlv]]es. Kõige kummalisem ongi, et kõik, mis ma lapsepõlves olen teinud, hakkab nüüd teoks saama. Kõik! * Usun, et kõik, mis lapsepõlves kogetuna kunstnikule peale pressib, on õige tema kunsti jaoks. Tänapäeval aga kipuvad näituste kuraatorid ja kunstiteadlased loojateks, kunstnikud nende [[idee]]de teostajateks. Kunstniku ürgsed anded hääbuvad. :Aga ka kunst peaks olema nagu kuma, mis leevendab üleminekut valgusest varju. Pärast valguse ja tema kumaga sügavuti tegelemist, mida pean oma loomingus vapustavaks [[avastus]]eks, on vapustavalt raske siia määrdunud maailma tagasi tulla. Kumama. 34. rida: * Meri on ju suur ja ma pean saama laamendada nagu merigi laamendab. :Aga meri on ikka vahva elukas küll. Mulle meeldib tema [[ükskõiksus]]. Temal täitsa kama kaks, kelle ta võtab või kelle jätab, keda kannab või keda uputab. Tema on! Vahel leebe ja nii soe ja õrn. Ja need [[päikeseloojang]]ud, kui vesi on täiesti vaikne... Taeva [[peegeldus]] peal. Ja sina poed selle peegelduse sisse... * Aili Vint, intervjuu: Verni Leivak, "Aili Vint ja tema värviline kuma", Postimees, 29. mai 2010 ==Välislingid==

Aili Vint: erinevus redaktsioonide vahel