Aili Vint: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
* Palaval suvepäeval, keset [[tolm]]ust [[linn]]a, mängisime [[meri|mere]] ääres olemist. Üks [[laps]] pani oma [[silm]]ad kinni ja teine talutas teda [[päike]]se käest [[vari|varjulisse]] kohta. See, kel silmad kinni olid, pidi varju jõudes hõiskama: "Meres!" Ja kui ta päikese kätte tagasi toodi, pidi hüüdma: "Rannas!" Ega merest hea meelega välja tulla tahtnud keegi. Senini, kui mere äärde jõuan, ulatan talle oma lahtise pihu. Nagu [[lapsepõlv]]es kombeks oli, andsime merele kui omasugusele ikka kättpidi tere.
* Aili Vint, "Õnneks kohises ka mets nagu meri". Õpetajate Leht, 17. jaanuar 2014
* Inimesed arvavad, et kunstnikud on laisad ja logelejad, tegelikult kunstnik praeb nagu omas rasvas, sest mõtleb pidevalt töö ja tegemiste peale. See on väga raske töö – mitte teha tööd.
** Silja Joon, "Maalikunst algab sealt, kus sõna jääb jõuetuks". Pärnu Postimees, 3. august 2013
| |||