Vile: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
* Kusagil poolpimeda uudistetoa käänulistes sügavustes vilistas [[jooksupoiss]] üht neist kimedatest ja katkendlikest viisidest, mis polegi õieti viisid. See ajas mulle külmajudinad peale. Tundus lausa sündsusetu, et keegi nii vara hommikul vilistab. (lk 15)
** [[Clifford D. Simak]], "[[Libainimesed]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989
* Tean küll, et [[itaallased|itaallastele]] on [[ooper]] tänapäeval sedasama, mis olid [[gladiaator]]ite võitlused vanadele [[roomlased|roomlastele]]. Sellest võiks järeldada, et [[inimkond|inimsugu]] aastasadade jooksul siiski on arenenud paremuse poole. /---/ Isegi siis, kui publik mõne [[laulja]]ga rahul ei ole, lepib ta ainult vilistamisega ja [[lärm]]amisega, ega nõua otsekohe selle [[surm]]apanekut. (6. mai)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976
* Siis nõjatus ta rahulolevalt seljaga vastu [[lapsevanker]] Lössu külge ja hakkas imelikku piiksuvat häält tegema.
15. rida ⟶ 17. rida:
:"Vilistan," ütles Topper, nägu [[naer]]u täis. "Vilistan, kallis [[sõber]]!" (lk 14)
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982
* Rae Jaani vilega oli jälle häda. Meie orkestrijuht tõmbas lauba kipra, kuulatas õige teraselt, laskis mitu korda mängida ja kuulatas jälle.
:"Tseetuur... tseetuur pole õige!"
:Jälle olime kõik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks:
:"Tseetuur on sama mis peemollgi, seda on raske mängida. Meie isa jändas meestega mitu õhtut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!"
:Jaan pingutas nüüd oma tseetuuri, nii et silmad tahtsid pealuust välja tungida. (lk 48)
* [[Jüri Parijõgi]] "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981
==Vanasõnad==
| |||