Kärnkonn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vana kärnkonn astub oma roomavat sammu. Paneb esikäpa kaugele ette ja sirutab tagumist lestjalga, kuulatab suruvate sääskede suminat, piitsutab neid keelega...'
 
Resümee puudub
3. rida:
* Vana kärnkonn astub oma roomavat sammu. Paneb esikäpa kaugele ette ja sirutab tagumist lestjalga, kuulatab suruvate [[sääsk]]ede suminat, piitsutab neid keelega, pungitab oma konnasilmi ja läheb ülimas rahus edasi.
:Hiljuti sadas. Maantee on märg ja mustav. Hiline astuja jõuab teepeenrale, siis asfaldiäärele ja ikka sama aeglaselt edasi. Aga teekond on pikk, risti üle liiklusmagistraali.
:Autosid vurab mööda; märg teekate sätendab. Väike kahepaikne heidab teele varju, mille madalalt langev valgus venitab kummaliseks koguks... Prauhh! (lk 36)
* [[Harri Jõgisalu]], "Maanteel", lk 35-38, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981