Jean-Jacques Rousseau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
21. rida:
==Tema kohta==
* Mulle tundub, et mehed toimivad tõesti väga ebafilosoofiliselt, kui nad proovivad naiste hea käitumise tagada neid alaliselt lapsestaatuses hoides. Rousseau oli järjekindlam, kui ta soovis peatada mõistuse edenemist mõlema soo puhul, sest kui mehed söövad hea ja kurja tundmise puu vilju, siis tulevad naised ka maitsma, kuid tänu ebatäiuslikule kasvatusele, mida nad praegu saavad, saavutavad nad ainult kurja tundmise.
** [[Mary Wollstonecraft]], "Naise õiguste õigustus", 2. peatükk, tõlkinud [[Raili Marling]]. Ariadne Lõng 1/2, 2016, lk 95
* Ja üks noorem mees, kes vist alles hiljuti oli lugenud Rousseaud, asus kaitsma lihtsate loodusrahvaste paradiislikku olukorda, millesse me ei tohiks ennast segada, eriti mitte misjonärid. Nagu õige Rousseau jünger kunagi kandis ta kõige hinnalisemaid pitse ja lõhnas nagu roosiaed. (lk 31-32)
* Kui aga tõesti on nii, et inimese [[õnn]] ei olene sellest, mis tal on, vaid sellest, millega ta lepib, kui me oma eeskujuks valime [[Diogenes]]e ja mitte Aleksandri, ei ole meil mingit põhjust austada mässavat titaani, kes esimesena segas seda jumalikku [[tasakaal]]u. Ja kas pole siis kõik meie [[uudishimu]], kõik meie püüded tungida [[loodus]]e saladustesse, ainult kurjast? Aga siis ei peaks ka Rousseau istuma kuskil lossis ja kirjutama [[raamat]]uid, sest ka [[kirjutamine|kiri]] ja raamat on selle kurja vili. Ta peaks minema välja [[turg]]udele ja teedele ning jutlustama inimestele, [[loom]]adele ja [[lill]]edele, nagu olevat teinud Püha Frantsiskus. See oleks alles pilt, mida tahaksin oma silmaga näha! (lk 60-61)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1976
==Tuvastamata==
| |||