Raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Proosa |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Bibliothek_St._Florian.jpg|pisi|Püha Floriani kloostri raamatukogu Austrias]]
[[File:Arcimboldo_Librarian_Stokholm.jpg|thumb|right|Giuseppe Arcimboldo. Raamatukoguhoidja (~1570)]]
'''Raamatukogu''' on koht, kus hoitakse suurt hulka
Raamatukogude üle valvavad [[raamatukoguhoidja]]d.
==Proosa==
41. rida ⟶ 42. rida:
:"On küll!" kostis Une-Mati rõõmus hääl. Huvitav, kas ta oskas peale kõige muu ka veel mõtteid lugeda?
:"Vaata, varemete teisel osal on katus peal. Seal asubki Eesti kõige suurem raamatukogu — Tartu Ülikooli raamatukogu!" (lk 30)
* "Kallis laps!" ütles vana heasüdamlik valvuritädi. "Koeraga raamatukogusse ei tulda! Siin on vaikuse riik! Siin on raamatute riik!" (lk
* Nüüd pani Une-Mati oma mütsi tagurpidi pähe, nii et ta jälle nähtavaks muutus, ning nad hakkasid Matiga raamatukogu uudistama. Siin oli veel vaiksem ja veel salapärasem kui Toomemäe pargis. Aina riiulid — maast laeni, otsast otsani raamatuid täis. Raamaturiiulid jagasid kõrged ruumid kitsasteks koridorideks.
:Raamatuid oli siin tohutult, lihtsalt uskumatult palju!
63. rida ⟶ 64. rida:
==Aimekirjandus ja publitsistika==
* Võimatu on uurida [[Eesti]]t
** [[Janne Andresoo]], [https://leht.postimees.ee/3701869/janne-andresoo-rahvusraamatukogu-teenib-teadust "Rahvusraamatukogu teenib teadust"] Postimees, 22. mai 2016
77. rida ⟶ 78. rida:
* [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina<ref>Wayback Machine.</ref> tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110)
* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud kultuuri terviklikku [[arhiiv]]i. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja helide arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka "arhiivideks" kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui "raamatukogu" [[mõte]] meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud "sisu" ühtlasi ka kellegi "omand". (lk
* Nüüd, kus tehnoloogia lubab [[Aleksandria raamatukogu]] taastada, takistab seda seadus. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste eesmärk on toetada kultuuri levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse mootor. Autoriõigusest on kujunenud pidur. (lk 213)
** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.
| |||