Progress: erinevus redaktsioonide vahel

'''Progress''' ehk '''areng''' on püsiv liikumine paremuse poole mingis valdkonnas. Tavaliselt kõneldakse progressist seoses teaduse, tehnika ja ühiskonna arenguga.

 

* Kui ka [[maailm]] tervikuna edusamme teeb, peab [[noorus]] ometi alati otsast peale alustama ja indiviidina maailmakultuuri epohhid läbi tegema.

** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 56

 

* [[Keel]] jaguneb [[kiri|kirjaks]] (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). [[Inimkond|Inimkonna]] progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul.

** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014

 

* Tänapäeval, kui [[põllumajandus]]e on vallutanud [[masin]]ad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha [[kunst]]i üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes [[põld]]udel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred [[nuga]]dega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui [[vili]] on niidetud, saabuvad teised, [[aur]]u jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja [[laul]]udeta, ümber kivisöega köetava katla, keset [[tolm]]u ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg [[hirm]] nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne [[äke]], mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, [[teadus]]e ning hea ja kurja tundmise [[puu]] mõru vili.

** [[Frederi Mistral]], "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124

 

* [[John Milton|Miltoni]] arutlusi tänapäevastega võrreldes ei näe, mida põhilist kogu [[teadus]]e ja tehnika progress õieti on suutnud tema probleemiasetusele lisada. "[[Areopagitica]]" argumentide igipüsivusest tuleneb lihtne vältimatu järeldus: [[demokraatia]] ja [[sõnavabadus]] ei ole mingid [[ideoloogia]]d, mingid õpetused teiste õpetuste hulgas, nagu tänapäevastes aruteludes tihtipeale välja tuleb. Nad on kahe peale kokku üksnes kõigi õpetuste [[sünd|sünni]] ja [[areng]]u tingimus ning talitsemise vahend. Sellistena seisavad nad kõigist õpetustest kõrgemal või vähemalt neist väljaspool. Nad on vorm, milleta [[elu]]l ei saa olla inimväärset sisu enamiku jaoks.

** [[Henno Rajandi]] saatesõna "Areopagitica" tõlkele, Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36, lk 47-49.

 

 

* Enne suuri platvorme passiti nišifoorumites, mille sisu oli laiema avalikkuse eest peidetud ning peavoolul oli palju lihtsam uskuda, et naiste progress on indiviidis endas kinni, kui linnulennult vaadates paistsid ettevõtted ja riigivõim naisi aktsepteerivat. [[Koduvägivald]] ja seksuaalvähemuste probleemid olid 15 aastat tagasi üsna varjatud nende eest, kes seda ei kogenud, adekvaatne pilt oli vaid spetsialistidel. Inimestel polnud võimalik anonüümselt jagada oma lugusid, mida kogu maailm saab Redditist vabalt lugeda. Aga ka misogüünial põhinevatel kogukondadel polnud võimalik globaalselt organiseeruda nõnda nagu sellel kümnendil. Pärast seda, kui naised on pidanud end kaitsma nii kultuuritarbijatena kui ka -loojatena, on tarbimiskultuuris isiklikust taas poliitiline saanud. Tarbimiskultuur on näiteks mängukultuur, kus su identiteet mängijana on otseselt seotud sellega, milliseid mänge sa omad ja hindad ning millised poliitilisi signaale sa sellega kogukonnale saadad. Postfeministlik vaatepunkt paistab nüüd neljanda laine kontekstis üdini naiivne.

** [[Elise Rohtmets]], [https://feministeerium.ee/koduperenaised-karjaar-ja-seksuaalne-vabadus-postfeminismi-mitu-nagu/ "Koduperenaised, karjäär ja seksuaalne vabadus. Postfeminismi mitu nägu"] Feministeerium, 28.11.2019

 

* Lõpuks, arvestades neegrirassi madalat positsiooni Ühendriikides, kus neegrid elavad kõige tihedamas kokkupuutes moodsa tsivilisatsiooniga, ei tohi me unustada, et rassidevaheline vastuseis on lepitamatum kui iial varem ning et neegrirassi alaväärtuslikuks pidamine on [[dogma]] [---]. See on neegrite edule ja progressile kohutav takistus, isegi kui [[kool]]id ja [[ülikool]]id on neile avatud. Me võiksime pigem imestada, kui palju on lühikese ajaga kõigi raskuste kiuste korda saadetud. On võimatu ennustada, kui palju võiksid neegrid saavutada, kui neil oleks võimalik elada valgetega täiesti võrdsetes tingimustes.

** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29

 

* Nad rääkisid saagist, mis tõotas saada erakordne, ületada kaugelt kõik endised. Ja et kakaohinnad pidevalt tõusid, siis tähendas see veelgi suuremat [[rikkus]]t, õitsengut, küllust. See tähendas kolonelide [[laps|laste]] õppima minekut suurte [[linn]]ade kõige kallimatesse kolledžitesse, uusi perekonnaelamuid uutes hiljuti rajatud [[tänav]]ais, Riost tellitud luksusmööblit, tiib[[klaver]]eid saalide ehteks, mitmesuguste [[kauplus]]te arvu suurenemist, [[äri]]tegevuse tõusu; tähendas, et [[kabaree]]des voolab ojadena [[viin]], et iga [[laev]]aga saabub naisi, et baarides ja [[hotell]]ides käib kõrge mäng, lühidalt, tähendas progressi, toda paljukõneldud [[tsivilisatsioon]]i.

** [[Jorge Amado]], "Gabriela, nelk ja kaneel", tlk [[Aita Kurfeldt]], 1978, 2. tr, lk 15

 

==Luule==