Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
* [[Tsivilisatsioon]] on vaimsest ühisnimetajast hingestatud erinevate [[kultuur]]ide lõppsumma ja tema põhiline liiklusvahend - nii metafüüsilises kui ka otseses mõttes - on tõlkimine, ümberpanemine.
** [[Jossif Brodski]], "Tsivilisatsiooni laps". Tlk [[Joel Sang]]. Rmt: "Koguja rõõm". Vagabund 1996, lk 183-208
* Puškinit peetakse tõlkimatuks. Miks? Iga luuletus on vaimse tõlkimine materiaalsesse, tunnete ja mõtete tõlkimine sõnadesse. Kui seda saadi teha üks kord, tõlkides sisemaailma välistesse märkidesse (see on peaaegu ime!), miks siis ei peaks saama tõlkida üht märkide süsteemi teise? See on palju lihtsam: ühest keelest teise tõlkides antakse mateeria edasi mateeria kaudu, sõna sõna kaudu, ja see on alati võimalik.
85. rida ⟶ 86. rida:
* Korralduslikult on [tõlkimises] palju muutunud. [[Kirjastamine]] on erakätes, [[tehnika]] on arenenud lausa uskumatult. Kuid tõlkimine ise on põhimõtteliselt samaks jäänud: nii täpselt kui võimalik, nii ustavalt autorile kui võimalik, ja heas emakeeles.
** [[Piret Saluri]]. [https://kultuur.err.ee/905203/piret-saluri-ilukirjanduses-ei-saa-masin-kunagi-tolkijat-asendada Piret Saluri: ilukirjanduses ei saa masin kunagi tõlkijat asendada] ERR, 01.02.2019 (intervjueeris Merit Maarits)
[[Pilt:Dürer-Hieronymus-im-Gehäus.jpg|pisi|Albrecht Dürer. Püha Hieronymus oma töötoas (1515)]]
92. rida ⟶ 94. rida:
** [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/870650/marju-lepajoe-hieronymus-ehk-kuidas-saadakse-tolkijate-kaitsepuhakuks Hieronymus ehk kuidas saadakse tõlkijate kaitsepühakuks] ERR, 21.10.2018
* Tõlge on vist alati [[mütsak]], niivõrd-kuivõrd, on sülem mitme inimese tahtmistest, kirjutaja ja tõlkija ja toimetaja ja nende sisemiste retsensentide taotlustest ja tunnetest, plaanidest ja unistustest, on natuke ebamäärase kujuga, ühtlasi on natuke nagu [[kukkumine]], ja on natuke nagu [[pidu]], koosviibimine mõne õilsamat tüüpi [[proovikivi]] ümber, jah, mütsak.
** [[Liisi Rünkla]]. [https://kultuur.err.ee/998511/liisi-runkla-kuidas-tolkida-peituvat-haalt Kuidas tõlkida peituvat häält]. Artikkel aastaraamatust "Tõlkija hääl VII", ilmunud ka ERRi portaalis 1. novembril 2019
* Jah, eks muidugi tõlkija vastutab, aga tõlkijal endalgi on hea, kui on üks sõber kõrval. Sa ei pruugi alati näha, mis apsaka sa teinud oled. Selles mõttes on [[toimetaja]] ikka vajalik. Seda ei tohi aga küll olla, et toimetaja domineerima hakkab, sest tõepoolest, vastutab tõlkija. Toimetaja tõlkija tööd ära teha ei saa, aga ei tohi ka tema tööd ära rikkuda. Toimetaja peab olema väga delikaatne. Ta peab laskma tõlkijal olla nii tark, nagu ta on, või nii rumal, nagu ta on.
** Maret Käbin: intervjuu, [[Krista Kaer]], "Toimetaja ei saa tõlkija tööd ära teha ega ära rikkuda",
* Säärane luule nagu [[Baudelaire]]'i oma on aga [[tähendus]]est tihti palju enam laetud kui mõni [[filosoofia]] [---] ja ometi ei nähta kogu selle mõtte-ehitise mahalammutamises ja hoopis piiratud rekonstrueerimises tõlke nime all midagi laiduväärset [---].
** [[Tõnu Õnnepalu]]. [[Charles Baudelaire]], "Les Fleurs du mal. Kurja õied". Tlk. Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 486
* Liiga sageli kiputakse [[termin]]itööd pidama tõlketööks ja tõlketööd esimese ettejuhtuva sõnastikuvaste valikuks.
108. rida ⟶ 114. rida:
* Ilmse ja selgelt hoomatava kesta varju jäävad avatud hoovused ning vastuvõtja poolel võib pärast energiaimpulsside saamist kõrvapaarides edasi idaneda igasuguseid asju. Võib juhtuda sedagi, et inimene-kuulaja tajub muusika kaudu samasugust [[terviklikkus]]e tunnet, mida [[autor]] üritas helidesse tõlkida, pannes [[noot]]e paberile ja nuputades, kuidas esitajad tema mõeldut vähem ära nudiks. Vahel sellised imed juhtuvad.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
* Samamoodi vajavad tekstid, mida iseloomustavad tugevalt rass ja sugu, tõenäoliselt, et neid tõlgiksid inimesed, keda need teemad puudutavad. See ei tähenda, et naisautorit võiks tõlkida ainult naine või ainult värviline inimene sama nahavärviga autorit, vaid et tõlkija, kes on teadlik soo ja rassi konstrueerimisega seotud teemadest, suudab paremini leida tekstides juhtlõngu, mis on soo või rassi kontekstis olulised, nagu see on Gouges'i, Staëli ja Duras' tõlkimisel.
:Loomulikult suudavad sugu ja rassi teadlikult paremini väärtustada tõlkijad, kes on sellega isiklikult seotud, ja kes suudavad lugeda intertekste, mis nende tõlgitavas tekstis peituvad, nagu Lotbinière-Harwood on feministlike teoste põhjal demonstreerinud. Kuna see nii on, määrab tõlkija ideoloogiline seotus praktikad, millega tõlkija end seob, ehkki ideaalis (või ehk ka utoopias) ei peaks see seos välistama nende mõistete endi küsimuse alla seadmist, mida ta püüab esile tõsta.
* Françoise Massardier-Kenney, "Translation Theory and Practice", rmt: "Translating Slavery: Gender and Race in French Women's Writing, 1783-1823", Kent (Ohio): Kent State University Press, 1994, lk 24-25
==Allikata==
|