Jüri Parijõgi: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Linn]] oli meie kodust[[kodu]]st kaugel, [[isa]] sõitis juba vara hommikul[[hommik]]ul minema ja tuli tagasi alles hilja õhtul[[õhtu]]l. Siis andis [[ootamine|oodata]] ja joosta õueväravaleõue[[värav]]ale, nii et [[väsimus]] tuli peale. Kogu päeva sai arutada, mis ta peaks täna tooma. Et ta saia[[sai]]a toob, selles ei olnud kahtlust, kas ta aga Juhanile papist [[hobune|hobuse]] toob või prääksuva [[part|pardi]] — selles võis juba kahelda. Samuti ei kahelnud meie, et ta raamatuid[[raamat]]uid toob, sest kunagi ei tulnud ta tagasi ilma raamatuteta. (lk 3)

* Vastu õhtut hakkasime kordamööda väraval vaatamas käima, esiti harvemini, pärast iga [[viis|viie]] minuti[[minut]]i takka. Mõnikord jooksime mööda karjatänavat maanteele[[maantee]]le ja kuulasime linna poolt hääli. Ükskord pani Juhan kõrva[[kõrv]]a vastu [[maapind|maad]] ja kuulatas, ta teadis, et nii võib kuulata mitme kilomeetri taha. Iga koerahaugatus, iga vankrilogin Väljamäe taga erutas meid — viimati ongi isa.

:Harilikult läksid need ootamised kõik tühja — isa tuli õue[[õu]]e märkamatult. Istusime [[laud|laua]] taga, sorisime ja vaatasime vanu raamatuid, kui õuest äkki kuuldus vana ruuna puristamistjgjjjpuristamist ja isa oligi õues. (lk 4)

* Veel samal õhtul luges isa kellegi raamatust ühe loo ette, valju häälega, selgesti, siis lugesime ise edasi. Lugesime [[kaks]] korda, [[kümme]] korda, kuni lood jäid pähe. Siis hakkasime arutama, miks tegelastega nii halvasti läks, ja oli hea meel, kui kõik 'hästi lõppes. Mõnikord olime ise jutu tegelased ja elasime kõik selle mängus[[mäng]]us uuesti läbi, mis jutuski oli. (lk 5)

* Mõnikord aga hakkasime ise raamatuid tegema. Teepakipaberid voltisime raamatuks kokku ja hakkasime jutte trükkima. Anna tegi uue raamatu Rannapere Annist, kelle elusaatus pidi olema veel haledam kui loetud jutus, ainult pärast pidi kõik hästi lõppema. Mina tegin raamatut laevakaptenist, kes rändas läbi kõik maailma [[meri|mered]], võitles [[Lendav hollandlane|Lendava Hollandlasega]] ja [[mereröövel|mereröövlitega]], võitis lõppeks need kõik ja tuli tagasi [[kuld|kullast]] laevas[[laev]]as. Ega me kõiki neid [[sündmus]]i ja [[seiklus]]i üles kirjutada jõudnud, kirjutasime ainult mõned sõnad[[sõna]]d, kõik muu jutustasime sinna juurde ja mõtlesime ainult, et see kõik on meie raamatuis. Juhan tegi oma raamatusse ainult mõned [[kriips]]ud, aga kui jutustama hakkas, siis olid seal kõige suuremad ja koledamad [[loom]]ad, kes maailmas üldse võivad olla. (lk 6)