Marta Sillaots: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud |
|||
7. rida:
* Kõigepealt, kui vanemad lastest täisväärtuslisi individuumisid kasvatada tahavad, pidagu nad meeles, et [[laps]]ed mitte vanemate [[rõõm]]uks ilmas ei ole, et nende elul oma iseseisev [[tähendus]] ja tähtsus on. Ükski [[inimene]] ei ole teise jaoks ilmas, iga üksik [[elu]] on ainult iseenda jaoks olemas, teistega on tal ainult niipalju tegemist, kuipalju ja kui suurel mõõdul ta nendega kui seltskondline üksus kokku puutub. Sellepärast ei tohi kasvatamise juures mitte mõni kindel šabloon — hariliku keskmise inimese tüüpus vahest — juhtijaks olla; kui šablooni järgi kasvatatakse, siis on arusaadav, et šablooni-inimesed kasvavad. (lk 30, "Individualismus lastekasvatuses", algselt ilmunud Postimehes 7.-17. mai 1910)
* Üleüldiselt tuttav tõeasi on, et sakslane kunagi väljaspool rahvust seista ei suuda. Kõik, mis teda huvitab, huvitab teda kõigepealt kui sakslast. Mis ta tunneb, seda tunneb ta kui sakslane. Ükskõik, millest sakslane kirjutab: olgu see filosoofia või teadusline teooria, kirjutagu ta spordi ja õhuvannidQ, rahvamajanduse. karskuse, lastekasvatuse või stenograafia üle, ikka vaatab ta aaja peale rahvusliselt seisukohalt: wir Deutsche... see on alati väljamineku punkt. (lk 48, "Rahvusline enesetundmus", algselt ilmunud Postimehes 02.08 ja 09.09 1911)
* Niipea kui laps kooli astub, algab mitme aasta pikkune mõtteta
* Ainult selle läbi, et last emakeeles pähe õppida lastakse, mitu hammast oraval ja kui vanaks tammed ning pajud kasvavad, ei õpetata teda veel loodust tundma. Ja selle läbi, et last emakeeles õppida lastakse, mitmendal
* Vanad egiptlased olid osavad muumiate valmistajad. Nad palsameerisid kooljaid nii põhjalikult, et need püsisid alal aastatuhandeid. Kuressaarlased on nupukad kadakluse konserveerijad. Väga vanu "kadakatüüpe" võib seal näha. (lk 101, "Vested", 1921)
* Betti Alveri kirjutusviis ei võimalda eraldada sisulist külge väliskujulisest: siin on kuju ning sisu üksainus tervik. (lk 153, "Betti Alver. Tuulearmuke", algselt ilmunud ajakirjas Eesti Kirjandus 12/1927)
| |||