Hommikusöök: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
 
 
* Ma olin rabatud, mäletan seda hästi, rabatud ja pisut heitunud meile pakutava hommikusöögi suurejoonelisusest. Seal oli [[Tee (jook)|tee]], suures hõbedases teekeedunõus, samuti [[kohv]], ja kuumuti peal olid tulikuumad munaroa- ja peekonivaagen ning veel kalavaagen peale nende. Samuti väike kurn keedetud [[muna|mune]] erilises kuumust hoidvas anumas ja [[puder]] hõbekastrulis. Teisel serveerimislaual oli sinki[[sink]]i ja suur käntsakas külma peekonit[[peekon]]it. Seal oli veel plaadikooke ja röstleiba ning hulganisti mitmesuguseid keedise-, marmelaadi- ja meepotte, kuna ühes servas seisid kuhjaga täis puuviljavaagnad. Minu meelest oli võõrastav, et Maxim, kes Itaalias[[Itaalia]]s ja Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l ringi rännates oli söönud hommikuti vaid croissant'i ja [[puuvili|puuvilju]] ning joonud tassi kohvi, võib kodus[[kodu]]s valida säärast hommikusööki, millest oleks jätkunud tosinale[[tosin]]ale inimesele, ja seda ilmselt päevast päeva, aastast aastasse, nägemata selles midagi naeruväärset, pidamata seda [[raiskamine|raiskamiseks]].
** [[Daphne du Maurier]], "Rebecca". Tõlkinud Virve Krimm. Varrak 1993. lk 77
 
17. rida:
 
 
* Siis istusid kõik puhtale [[rohi|rohule]] ja sõid sülleasetatud plekktaldrikutelt peekonit, [[pannkook]]e ja musta [[siirup]]it.
:Kõikjal nende ümber libisesid üle lainetava rohu [[vari|varjud]], sest [[päike]] tõusis. Lõõritavad preeriasirid sööstsid rohulainetest välja kõrgesse selgesse taevasse. Mõõtmatus sinas pea kohal triivisid sihitult väikesed pärlikarva [[pilv]]ed. Rohukõrtel kiikusid tillukesed [[linnud]] ja laulsid peene häälega. Papa nimetas neid lõolapsukesteks.
:"Liiri-lõõri. lõolapsuke!" leelotas Laura. ״Liiri, linnuke!"