Maastik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
* Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on.
* Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna:
* Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust,
** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018
* [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud,
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
* [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92)
* Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190)
** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997.
* Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav sideaine? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame?
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225
* [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja
** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
34. rida:
** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020
* Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja
** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017
42. rida:
<poem>
OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE
voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas
maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline,
olla maastik, üllas maastik, mida läbib
| |||