Kuslapuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Christine Løvmand, "Lillevaikelu" (1841), õitsev liaan tammetüvel on kuslapuu. '''Kuslapuu''' (''Lonicera'') on liigirikas põõ...'
 
Resümee puudub
2. rida:
'''Kuslapuu''' (''Lonicera'') on liigirikas põõsaste perekond kuslapuuliste sugukonnast. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, harilik kuslapuu (''Lonicera xylosteum'') ja sinine kuslapuu (''Lonicera caerulea''),
metsistuma kalduvad mõned kultuurtaimedena introdutseeritud liigid, tatari kuslapuu (''Lonicera tatarica'') ja lõhnav kuslapuu (''Lonicera caprifolium'').
 
 
<poem>
21. rida ⟶ 22. rida:
 
 
* See oli koduigatsus. Aga [[kodu]] ei olnud [[Barcelona]] ja vanavanemate [[maja]], vaid see väikelinn ja väike maja, kus nad olid elanud tegelikult üsna lühikest aega, pealegi [[sõda|sõja]] sünge [[vari|varju]] all. Aga sealt oli talle meele jäänud midagi muud — soojad valged[[valge]]d müürid[[müür]]id, mille päeval kogutud soojusest[[soojus]]est jätkus poole ööni[[öö]]ni. Apelsiniõite ja kaprifooliumi lõhn. Inimesed, kes kõik üksteist tundsid ja kel selletõttu oli alati midagi üksteisega rääkida, kui nad õhtusel jõudetunnil kokku said.
** [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 88