Viirpuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
'''Viirpuu''' (''Crataegus L.'') on roosõieliste sugukonda kuuluv liigirohke puittaimede perekond. Eesti looduses arvatakse leiduvat 9 liiki, tuntuim neist harilik viirpuu (''Crataegus rhipidophylla'').
 
==Luule==
 
<poem>
34. rida ⟶ 35. rida:
</poem>
* Richard Murphy, "Pesa müüris". Tõlkinud Märt Väljataga. Vikerkaar nr 2 1991
 
 
 
* [[Aed]]u võib rajada mitmel viisil. Kõige parem on, kui selle [[töö]] võtab enda peale pärisaednik. [[Aednik]] istutab teil sinna igasuguseid toikaid, rootsikuid ja luuakontsusid, kinnitades, et need on [[vaher|vahtrad]], viirpuud ja [[sirel]]id — kõrgetüvelised [[puu]]d või muud taimeliigid.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Kuidas rajatakse aedu"
 
 
* Aga siis seisatas noormees, kes peaaegu oli [[mägi|mäest]] alla jõudnud. Ja mis teda oli seisatama sundinud, oli ainult üks õitsev viirpuu haruldaselt [[punane|punaste]] õitega. Nähtavasti polnud ta siiski päris kadunud hing, kui ta oma teekonna katkestas, et ainult üht õitsvat puud vaadata.
** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 82
 
 
60. rida ⟶ 52. rida:
* ... näha seda lobeeliakorvi räästakonksu otsas kiikumas, taustaks puud, näha kahisemas seda [[kastan]]it ja neid viirpuid, ees lillekorvist laik, lipsata verandasohvalt [[sokk]]is jalu [[muru]]le, vaatamaks, mis sääl teisel pool toanurka kolksatas, näha [[valgus]]t nirisemas poolsajandivanuste viljapuude vyradest.
** [[Kalju Kruusa]], luulekogu "Treffamisi" (2004)
 
 
==Proosa==
 
* [[Aed]]u võib rajada mitmel viisil. Kõige parem on, kui selle [[töö]] võtab enda peale pärisaednik. [[Aednik]] istutab teil sinna igasuguseid toikaid, rootsikuid ja luuakontsusid, kinnitades, et need on [[vaher|vahtrad]], viirpuud ja [[sirel]]id — kõrgetüvelised [[puu]]d või muud taimeliigid.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Kuidas rajatakse aedu"
 
 
* Aga siis seisatas noormees, kes peaaegu oli [[mägi|mäest]] alla jõudnud. Ja mis teda oli seisatama sundinud, oli ainult üks õitsev viirpuu haruldaselt [[punane|punaste]] õitega. Nähtavasti polnud ta siiski päris kadunud hing, kui ta oma teekonna katkestas, et ainult üht õitsvat puud vaadata.
** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 82