Kristiina Ross: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kristiina Ross''' (neiuna Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Tema eestinduses on ilmunud [[Blaise Pascal]]i "Mõtted", [[Michel de Montaigne]]'i "Esseed", [[Pierre Choderlos de Laclos]]' "Ohtlikud suhted", teoseid markii de Sade'ilt,
Kristiina Ross on [[Jaan Kross]]i ja Helga Krossi tütar, ta on abielus muusikateadlase [[Jaan Ross]]iga, nende tütar on [[Johanna Ross]].
* Arvatavasti saab ka [[teadlane|teadlasi]] aretada ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja
* Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega ["Heebrea keele õpik algajatele" (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit Endel Sõkla natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat, [[autoriõigus]]te jälgimise poolest samuti mitte, sest eks ma vähemalt oma osa kirjutasin lihtsalt saksakeelsete grammatikate pealt kokku.
* Praegu süvenev suhtumine, et [[inglise keel]]es on võimalik kõigest osa saada, on eksitav lihtsustus. Igal humanitaaril võiks olla vähemalt üks oma mitteinglise- ja mitteemakeelne [[kultuur]], mida ta veidike tunneb, et laiemast pildist üldse mingit ettekujutust saada. Ja tajuda, et [[emakeel]] ja inglise keel on kumbki ainult üks võimalus asju näha.
12. rida:
* ... üldiselt on tõlgitava ja [[tõlkija]] vastastikuste suhete kohta väga raske öelda, kumb kummaga manipuleerib. Montaigne on sedagi öelnud, et [[teadmine|teadmised]] erinevad igasugusest muust kaubast selle poolest, et teisi asju saab inimene endale soetada ja alles pärast soetamist otsustada, kas ta seda kasutab või mitte, aga kord juba soetatud teadmisest pole enam kuidagi võimalik lahti saada. Mingis mõttes [[idee]]d ja mõttevoolud nagu kasutaksid meid eluspüsimiseks, paljunemiseks ja arenemiseks ära, mitte vastupidi.
* Järjepidevusele ja kompetentsi katkematusele rajatud tegevusi tuleb kirjeldada, nagu koosneksid need erinevatest, omaette [[algus]]e ja [[lõpp|lõpuga]] tükkidest. Selline vassimine ja [[vale]]tamine on kurnav.
* Samas, ega ingliskeelsed ülevaated ju lausa kuradist ei ole. Neid on kindlasti vaja vahekokkuvõtete ja tutvustustena. Küsimus on lihtsalt proportsioonis ja selles, mis on primaarne. Eesti humanitaarias peaks eestikeelne uurimus kindlasti ülimuslik olema. Sellel alal peaks mõtlema [[eesti
* Eneseväärikusega [[kultuur]] ja traditsioonid tekivad sajanditepikkuse [[areng]]u tulemusel.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2015/6/654 Kristiina Ross 60: "XX ja XXI sajandit ma ei tunne"], sünnipäevaintervjuu, Keel ja Kirjandus 6/2015
* [[Sõna]], [[tähendus]] ja [[mõiste]] on üksteises teadagi lahutamatult kinni, kusjuures igaüks neist teiseneb ja hargneb eri suunas ja eri rütmis. Tähendustest ja mõistetest saab rääkida ainult sõnade abil, ja kuivõrd mõistete maht ja sisu pidevalt muutub ning ka sõnade tähendused kogu aeg teisenevad, osutub igasugune arutelu nende [[kolm]]e üle venivaks ja nätskeks suhtelisuseks ilma kindla toetuspunktita. Pind kaob igal sammul jalge alt ja jututeema libiseb käest. (kl 60)
* Teiseks tuleb võrdlustes [[soome keel]]ega meeles pidada, et tegemist on küll sugulaskeelega, kuid selle sotsiaalkultuurilised mõjutajad on olnud hoopis teistsugused kui eesti keelel. Soome kultuuri ja keelt on lääne poolt saksa kultuuri ja keele asemel mõjutanud rootsikeelne mõttemaailm, idapoolsed slaavi mõjud on olnud nõrgemad kui eesti keele korral ja üldse on soome keel saanud areneda autonoomsemalt ja rohkem omaette kui eesti keel. (lk 69)
* Ses mõttes tasub eesti keelt ja kultuuri alati võrrelda lõunanaabrite lätlaste omadega, sest ehkki [[läti keel]] on keeletüpoloogiliselt eesti keelest erinev, on kahe kultuuri areng viimase aastatuhande jooksul toimunud väga sarnastes oludes. (lk 69)
* Ühte ja sama mõistet saab ühes keeles väljendada erinevate sõnadega ning üks-ühest seost mõiste ja sõna vahel tasub taga ajada ainult ranges terminoloogias. Ja põhimõtteliselt on iga mõiste tõlgitav ühest keelest teise. Aga nagu iga tõlkija teab, toimib mingil määral alati ka sõnamaagia, mille tulemusena sõnad omalt poolt mõisteid (ümber) kujundavad. Mistahes keeles mingi mõiste ekvivalendina kasutusele võetav sõna lohistab mõistesse kaasa kõik seosed, mis tal selles keeles väljaspool seda mõistet lohistamise hetkel on. Ja kui sõna tähendus üldkeeles mingil põhjusel teiseneb, hakkab see tähendusnihe ümber vormima ka sõnaga tähistatavat mõistet sellekeelses mõtlemises. (lk 71)
** "Eesti kurjast". Vikerkaar 1-2 2014
| |||