Õppimine: erinevus redaktsioonide vahel

 

'''Õppimine''' on uute teadmiste, hoiakute, oskuste ja vilumuste omandamine.

 

* 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.

** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

 

* Niipea kui me peame õppima midagi suurt, põgeneme kohe oma kaasasündinud armetusse ja oleme siiski alati midagi õppinud.

* Õpitakse tundma ainult seda, mida armastatakse, ning mida sügavamad ja täielikumad peavad teadmised olema, seda tugevam ja elavam peab olema armastus ja kirg.

** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 34

 

* Nooruses õpitakse, vanaduses saadakse aru.

** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007

 

* [David:] "Mis me oleme vaevaga õppinud, saab viimaks meie endi [[südametunnistus]]eks." (lk 253)

* Õppimise ümber peaks alati jääma [[vabadus]]e aura. [[Ülikool]]istuudium peaks olema [[nauding]] iseeneses. [[Eneseväärikus]]e tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele [[elu]] ehitada.

** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et Laureaat Marju Lepajõe], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)

 

* Tegelikult on väga tähtis, et õpilane saaks mängida seda, mis talle meeldib. See motiveerib, kui vajalik ja meeldiv on enam-vähem pooleks.

* [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.

** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315

 

==Allikata==

** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

 

{{Vikipeedia}}

 

[[Kategooria:Teemad]]

[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]

[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]