Puhtus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
* [[Tädi]] Salme oli isegi nii puhas, et pühkis põrandakaltsuga [[koer]]a jalad puhtaks, kui Saku aiast tuppa tuli. Iga jalg eraldi. Kuidas oleks tädi Salme siis saatnud oma lapsi räpasesse majapidamisse! Või siiski? Tädi Salme andis [[lihavõttepühad]]e ajal Sakule süüa [[supitaldrik]]ust, mida [[ema]] väga pahaks pani. Sama [[taldrik]], kust meie sõime, ütles ta hiljem kodus. Ema ise ei sallinud koeri. Tema suguseltsis olid kõik koeravihkajad. (lk 7-8)
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
 
==Proosa==
* Te arvatavasti tunnete mõnda niisugust ema, kes hakkab oma poja kallal [[tänitamine|tänitama]] kohe, kui näeb tema särgi peal suhteliselt tagasihoidliku välimusega poriplekke või püksitagumikul tühist rebendit. Ta ütleb oma pojale tavaliselt midagi sellist: "Kas ma ei teinud sulle eile järjekordselt selgeks, et kooliriietega ei ronita puu otsa ega plärtsutata poriloikudes?!" Tõsi küll, neil võib mõne koha pealt õiguski olla.
:Ent Katariina Seebimull erines tavalistest emadest selle poolest, et ta hakkas poja peale [[karjumine|karjuma]] juba enne, kui midagi paha oli üldse juhtunud.
:"Kui sa pritsid täna oma koolisärgi peale kas või ühe tilga kakaod, hakkad [[pudipõll]]e kandma!" karjus ema Samuelile igaks juhuks juba hommikusöögilauas. "Ma eeldan, et täna koolist tulles on su riided, juuksed ja koolikott sama puhtad kui su õel!" (lk 9)
* [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006
 
==Luule==