Antropoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

* Kahju, et ükski antropoloog ega etnograaf ei taibanud uurida väliseestlaste [[ühiskond]]a, kui see oli veel täies purjes ja elujõus, viie-kuue-seitsmekümnendatel. Selle uskumusi, tabusid[[tabu]]sid, keelt[[keel]]t, materiaalset kultuuri, tavasid. See oleks pidanud olema mõni välismaa [[teadlane]], kindlasti mitte eestlane, ta oleks pidanud ära õppima [[eesti keel]]e ja elama oma uuritavate keskel. Abielluma väliseestlasega. Ja kõik see aeg salaja spioneerima. Sest mis see antropoloogia ja [[etnograafia]] muud on kui salakuulamine. Inimesed ei taha oma elamise [[tõde]] tegelikult kellelegi avaldada. Nad ei taha, et see kirja pandaks ja üles võetaks. Tahavad siis, kui see on juba [[minevik]]. Sest siis on lihtne seda võltsida ja ilustada. Antropoloogid ja etnograafid jäävad kas alati hiljaks või jõuavad viimasel minutil. (lk 230-231)