Onu Tomi onnike: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''"Onu Tomi onnike"''' on USA kirjaniku Harriet Beecher Stowe'i romaan. ==Teose kohta== * Minni ostis selle [Moskvitš 400] 1951. aastal Harriet Beecher...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''"Onu Tomi onnike"''' on USA kirjaniku [[Harriet Beecher Stowe]]'i romaan.
Tsitaadid väljaandest: Harriet Beecher-Stowe, "Onu Tomi onnike ehk neegrite elu Ameerika orjariikides", tlk Minni Nurme, 2., täiendatud trükk, 1975.
* Külma veebruaripäeva hilisel pärastlõunal istus kaks [[härrasmees]]t veiniklaasi taga hästi sisustatud söögitoas, P. asulas [[Kentucky]]s. Teenijaid ei olnud läheduses ja härrad, toolid ligistikku, näisid suure tõsidusega mingit küsimust arutavat.
:Viisakuse pärast oleme seni öelnud: kaks h ä r r a s m e e s t. Üks neist, kui terasemalt uurida, ei paistnud õigust öelda sellesse liiki kuuluvat. Ta oli lühike jässakas mees, tooreste, labaste näojoontega ja sellise väljakutsuvalt upsaka olekuga, mis iseloomustab alamast kihist inimest, kes elus küünarnukkidega edasi trügib. Ta oli silmatorkavalt riietatud: seljas maitsetult tore, kirev vest ja kaelas sinine, albilt kollaste täppidega tipitud kaelarätt, mis oli seotud uhkesti lehvivasse sõlme, üsna vastavalt mehe üldisele väljanägemisele. Ta suured rohmakad käed olid ohtrasti ehitud sõrmustega ja ta kandis rasket kullast uuriketti; selle küljes rippus kimp tähtsalt suuri mitmevärvilisi pitsateid, mida tal elavas vestluses harjumuseks oli ilmse rahuldustundega kõigutada ja kõlistada. Tema kõne ei lasknud end Murray keeleõpetusest piirata ning oli sobivail puhkudel ilustatud mitmesuguste jämedate väljendustega, mida isegi soov kujukalt kirjeldada ei ahvatle meid kirja panema.
:Ta vestluskaaslane, mister Shelby, nägi tõesti välja kui härrasmees; maja sisustus ja majapidamise üldilme viitasid headele ja isegi külluslikele elutingimustele. (lk 5, algus)
* "Vaadake, Haley, asjalugu on selline, et Tom pole tavaline [[neeger]], ta on kindlasti, kõikjal, seda hinda väärt. Ta on tasakaalukas, [[aus]], tubli mees ja juhib kogu mu majapidamist, nii et kõik käib nagu kellavärk."
:"Te mõtlete — aus, niivõrd kui üks neeger üldse aus võib olla," tähendas Haley, kallates endale klaasi brändit.
:"Ei, ma mõtlen seda tõsiselt. Tom on hea, kindel, mõistlik, usklik mees. Olen ta kätte usaldanud kõik, mis mul on — raha, maja, hobused — , olen lasknud tal vabalt maal ringi käia, ja ma olen alati leidnud, et ta on igas asjas aus ja õiglane."
:"Mõned inimesed ei usu, et on olemas vagasid neegreid," sõnas Haley tähendusrikka käeviipega, "aga mina usun. Mul oli tänavu üks säärane neeger viimase salga hulgas, mille Orleansi viisin. Tõsijutt, selle lobasuu soravat palvet kuulda oli niisama hea kui olla palvemajas, ja ta oli tasane ja taltsas. Pealegi tõi ta mulle kena summa sisse, sest ma ostsin ta odavasti ühelt mehelt, kes oli sunnitud teda müüma; teenisin ta pealt kuussada dollarit. Jah, arvan, et [[usk]] on neegrite juures väärt asi, kui see on ehtne." (lk 6)
* "Einoh, [[südametunnistus]]t on mul just nii palju, nagu [[ärimees]] enesele võib lubada — üsna natuke, kas teate, selleks, et vajaduse korral vannet anda," vastas orjakaupleja naljatlevas toonis. "Olen mõistlikkuse piirides valmis kõike tegema, et sõpradele vastu tulla, kuid see asi, saage aru, käib mulle paraku pisut üle jõu." (lk 6)
* Sel hetkel lükati uks tasakesi lahti ja noor, umbes kahekümne viie aastane kvarterooninaine astus tuppa.
:Tarvitses ainult pilk lapselt temale heita, et temas ema ära tunda. Tal olid samasugused suured, sügavad, tumedad silmad — samasuguste pikkade ripsmetega — ja samasugused siidjad mustad juuksekiharad. Tõmmu jume jättis ruumi põsepunale, mis süvenes, kui ta märkas endal võõra mehe häbematut, varjamatult imetlevat pilku. Ta riietus sobis talle ülihästi ja rõhutas tema kauneid kehavorme. Peenelt voolitud käsi, kena jalake ja sale säär — need olid üksikasjad, mida kaubitseja juba põgusagi pilguga haaras, sest ta oli harjunud väärt naiskaubaartikli omadusi kiiresti hindama.
:...
:"Jupiteri nimel," ütles orjakaupleja vaimustusega mister Shelby poole pöördudes, "see on alles kaup! Selle tüdruku eest võite New Orleansis igal ajal saada terve varanduse. Olen oma silmaga näinud, kuidas temast mitte põrmugi ilusamate tüdrukute eest makstakse üle tuhande dollari." (lk 8)
* [Shelby:] "Mis pagana pärast te seda last soovite?"
:"Mul on sõber, kes tegeleb säärase kaubaga — ostab üles ilusaid poisse ja kasvatab neid turu jaoks. See on luksuskaup — ta müüb neid [[kelner]]iteks ja nõnda edasi, rikastele tuusadele, kes ilusate jõmpsikate eest hästi maksavad. Peenele [[lokaal]]ile lisab see [[hiilgus]]t, kui üks tõesti nägus poiss ust avab, lauas teenib ja külastajate eest hoolitseb. Selliste poistega kauplemine toob kena summa sisse. Ja see väike kuradike on säärane koomiline, musikaalne moeasjake, justament õige kaup!"
:"Ma ei tahaks teda müüa," sõnas mister Shelby mõtlikult. "Asi seisab selles, söör, et olen humaanne inimene, mul on vastumeelt poissi emast lahutada."
:"Ah, kas tõesti? Nojah, see on loomulik! Ma mõistan teid täiesti! [[Naine|Naistega]] on mõnikord hirmus ebameeldiv tegemist teha. Ma olen alati vihanud nende kriiskamis- ja kiljumishoogusid. See on hirmus tüütu, ja kui ma äri teen, ma harilikult hoidun naistest, söör. Aga kuidas oleks, kui te selle tüdruku mõneks päevaks või nädalaks ära saadaksite? Siis läheb asi vaikselt — kõik on valmis, enne kui ta koju jõuab. Teie naine võiks saada mõned [[kõrvarõngad]] või uue kleidi või muud säärast tühja-tähja, et ta asjaga lepiks." (lk 9)
* [Haley:] "Kas teate, need olendid pole ju säärased nagu valged inimesed — nemad saavad kõigest kergesti üle, kui ainult asja õigesti ajada. Noh, räägitakse," pajatas Haley teeseldud avameelsuse usalduslikkusega, "et sedasorti [[äri]] teeb tundmused kalgiks, aga mina pole seda enese juures küll märganud. Tõsijutt, ma ei suuda oma äri sel moel ajada, nagu mõned teised teevad. Olen sääraseid näinud, kes kisuvad lapse ema käte vahelt ja viivad müüa, kuna ema kisendab kogu aja nagu hull... Väga paha teguviis — kahjustab [[kaup]]a; vahel ei saagi neist enam asja! Kord Orleansis nägin üht üpris ilusat naist, kelle selline kohtlemine täiesti nahka pani. Mees, kes tema ostis, ei tahtnud ta last. Aga tüdruk oli kõrgemat sorti, kui ta veri keema lõi. Teate, ta surus lapse käte vahele, anus ja läks täitsa metsikuks. Kui ma selle peale mõtlen, paneb see mu vere tarduma. Aga kui nad lapse ära võtsid ning ema luku taha pistsid, läks ta märatsedes hulluks ja nädala pärast oli surnud. Tuhat dollarit ainuüksi halva asjaajamise pärast lihtsalt maha visatud, söör, — vaat kuhu see viis! Alati on kõige parem asju humaanselt ajada, söör, seda tean o m a d e s t kogemustest." (lk 9-10)
* [Haley:] "Ei ole ilus, kui inimene ennast ise kiidab, kuid ma räägin ainult seda, mis on tõsi. Usun, et mind tuntakse kui meest, kes turustab kõige paremaid neegripartiisid — vähemalt on mulle seda öeldud. Minu neegrikari on alati hästi toidetud ning lõbus, ja surmajuhtumeid tuleb mul ette nii harva nagu vaevalt kellelgi teisel. Selle kõik panen ma oma hea asjaajamise arvele, söör, ja [[humaansus]], söör, võin öelda, on minu äritegemise alussammas."
:Mister Shelby ei teadnud, mida kosta, ja ütles: "Jajah!"
:"Mind on mu [[põhimõte]]te pärast naerdud, söör, ja minu üle on keelt pekstud. Need põhimõtted pole populaarsed ega tavalised, söör, kuid ma olen neist visalt kinni pidanud, olen kinni pidanud ja neist tublisti kasu lõiganud. Jah, söör, võin öelda, et nad on ennast kenasti ära tasunud!" Ning orjakaupleja naeris oma nalja üle.
:Need humaansuse selgitamise katsed olid nii ennekuulmatud ja omapärased, et mister Shelby ei saanud hoiduda kaasa naermast. (lk 10)
* [Haley:] "Võtkem kas või mu endine äriosanik Tom Loker seal Natchezis. Tom oli nupukas mees, aga neegrite vastu viimane saatan — ja seda põhimõtte pärast; ise, kas teate, oli ta kõige [[heasüdamlikkus|heasüdamlikum]] mees, kes iganes leiba söönud, aga see oli tema [[süsteem|s ü s t e e m]], söör. Ma katsusin Tomile mitmel korral aru pähe panna. "Ütle, Tom," laususin talle, "kui su plikad pirisevad ja pillivad, mispärast sa neile siis peale põrutad ja neid kolgid? See on naeruväärne," ütlen talle, "ja sellest ei ole midagi kasu. Ma ei näe nende [[nutt|nutus]] midagi halba," ütlen, "see on neil veres, ja kui nad ei saa ennast välja nutta, mõjub see veel halvemini. Pealegi, Tom," ütlen, "see rikub su tüdrukud ära, nad jäävad põduraks, vajuvad näost ära, mõnikord muutuvad päris inetuks, eriti segaverelised, ja pärast on pagana häda, kuidas neid üles turgutada. Ütle ometi," sõnan talle, "miks ei võiks sa neid parem meelitada ja nendega lahkelt kõnelda? Usu, Tom, pisut inimlikkust, kui seda sekka poetada, viib asja märksa rohkem edasi kui kogu sinu lõugamine ja kärkimine! Usu, see tasub paremini!" Aga Tom ei suutnud sellest aru saada, ja ta rikkus mul nii palju kaupa ära, et lõin temast lahku, kuigi ta oli heasüdamlik mees ja nii aus ärimees, nagu üldse võib olla." (lk 11)
* [Haley:] "Teate, kus ma vähegi saan, seal hoidun sekeldustest. Lapsepõngerjaid müües koristan enne naised teelt — mis silmist, see südamest! Kui asi on juba tehtud ja enam ei ole midagi parata, saavad nad harilikult sellest üle. Teate, egas nendel ole nii nagu valgetel inimestel, kes oma kasvatuse tõttu on harjunud naiste-laste küljes rippuma. Kui neegreid on korralikult liistule tõmmatud, siis pole neil lihtsalt mingit muud väljavaadet ja kõik läheb hoopis hõlpsamini." (lk 11)
* [Haley:] "Teie, Kentucky rahvas, rikute oma neegrid ära. Te tahate neile head, aga lõppude lõpuks pole see mingi heategu. Kui neeger on olemas selleks, et teda pekstaks ja mööda maailma pillutataks ja müüdaks, kellele iganes juhtub, siis pole see miski heategu, kui talle teab mis ideid pähe pannakse ja lootusi antakse, sest kogu see peks ja pillutamine on tal hiljem seda rangem taluda. Teie neegrid viriseksid seal, kus istanduseneegrid veel laulaksid ja hõiskaksid." (lk 11-12)
* "Küll oleks hea, kui võiksin selle suli kogu ta jultunud enesekindluses jalahoobiga trepist alla lüüa," pomises mister Shelby endamisi, kui uks võõra järel lõpuks sulgus. "Aga ta teab, et olen tal pihus. Kui iial keegi oleks mulle öelnud, et ma müün Tomi Lõunasse ühele niisugusele orjakauplejast kaabakale, oleksin vastanud: "Kas teener on koer, et teda nõnda kohelda?!" Ja nüüd peab see siiski sündima, ma ei näe teist väljapääsu. Ja Eliza laps ka veel! Teadagi tuleb mul selle pärast abikaasaga sekeldusi. Tegelikult muidugi ka Tomi pärast. Vaat mis tähendab olla [[võlgnik]] — uh! Kaubitseja haistab kasu ja tal on kindel tahtmine mult seda välja pigistada." (lk 12)
* Kõige pehmemad orjapidamisviisid ongi võib-olla Kentucky osariigis. Siinsed rahulikult ja pidevalt kulgevad põllutööd ei nõua sääraseid kibekiireid ja pingelisi hooaegu nagu lõunapoolsemates piirkondades, mille tõttu neegrite elu-olu on siin tervislikum ja talutavam. Seal, kus peremehed rahulduvad sellega, et teenistus laekub vähehaaval, ei tunta nii suurt ahvatlust halastamatusele kui seal, kus kaalul on äkilise ja kiire kasusaamise võimalus, kuna vastukaaluks ei ole muud kui abitute ning kaitsetute huvid.
:Sellel, kes külastab Kentuckys mõnd [[mõis]]at ja näeb seal peremehe-perenaise heatujulist [[lahkus]]t ning mõnede orjade südamlikku [[ustavus]]t, võib tekkida kiusatus unistada patriarhaalse süsteemi paljuräägitud ilusast legendist ja muust säärasest. Ometi lasub sellel ähvardav [[vari]] — s e a d u s e vari. Niikaua kui [[seadus]] peab kõiki neid tuksuva südame ja elavate tundmustega inimesi ainult peremehele kuuluvaiks a s j u k s — niikaua kui pankrotti jäämine, õnnetus, mõtlematus või lahkema omaniku surm võib iga päev põhjustada hoolitsetud ning turvalise elu vahetamist lootusetu viletsuse ja ränga töö vastu, niikaua on isegi kõige paremini korraldatud orjapidamissüsteemis võimatu midagi kaunist või ihaldusväärset rajada. (lk 12-13)
* Peremees oli George'i rentinud tööle kotivabrikusse, kus noormees oma osavuse ja leidlikkuse tõttu sai peagi kuulsaks kui parim tööline kogu [[tehas]]es. Ta leiutas kanepipuhastamismasina, mis tema haridust ja elutingimusi arvesse võttes ilmutas küllaltki suurt taipu mehaanikas.
:Kui nägus ja meeldivate kommetega inimene oli ta vabrikus üldiseks lemmikuks. Sellest hoolimata polnud George seaduse silmis inimene, vaid ese, ja kõik tema väljapaistvad anded allusid ta jõhkra, kitsarinnalise, türanliku peremehe meelevallale. See isand, saanud kuulda George'i kuulsast leiutisest, ratsutas vabrikusse, et näha, millega see taibukas inventariüksus on hakkama saanud. Vabrikant võttis ta vastu suure vaimustusega ja õnnitles teda, et tal on nii väärtuslik ori.
:Omanikule näidati kogu vabrikut ja George tutvustas teda masinatega. George, olles ülevas meeleolus, rääkis nii ladusalt, seisis nii sirgelt ja nägi välja nii meeldiv ning mehelik, et tema isandal tekkis ebamugav [[alaväärsustunne]]. Milleks oli orjal vaja mööda maad ringi kolada, masinaid leiutada ja härrasmeeste keskel pead püsti hoida? Sellele teeb ta kohe lõpu. Ta võtab George'i enda juurde tagasi ja paneb teda maad kõplama ning kaevama, et vaadata, "kas ta siis veel nina püsti ajab". Niisiis nõudis ta korraga George'i palka ja tegi teatavaks oma kavatsuse teda koju viia, rabades sellega nn vabrikanti kui ka kõiki töölisi. (lk 15-16)
* "Aga mõtelge ometi, millise [[masin]]a ta [[leiutamine|leiutas]]!" poetas üks töömees õnnetuseks vahele.
:"Oh jaa! Masina, mis säästab tööjõudu, eks ole? Usun küll, et ta selle leiutas! Ainult neeger võiski selle leiutada! Nad on ise kõik vaid tööd säästvad masinad — viimane kui üks. Ei, nüüd kõmbib ta koju!" (lk 16)
* "Jah, see оn hirmus," ütles Eliza, "aga lõppude lõpuks, tead, ta on ikkagi sinu isand."
:"Minu isand! Aga kes teda minu isandaks on pannud? Ma tahaksin teada, mis õigus tal minu peale on?! Ma olen inimene nagu temagi, ma olen temast parem inimene: tunnen iga tööala paremini kui tema, oskan majandada paremini kui tema, loen ja kirjutan paremini, kui tema. Ja seda kõike olen ise omal käel õppinud, mitte tänu temale, vaid tema kiuste; mis õigus on temal nüüd minust oma töölooma teha? Mis õigus on tal mind takistada tegemast kõike seda, mida ma temast paremini oskan, ning panna mind tööle, mida iga hobune võib teha? Just see on tema soov ja tahtmine. Ta ütleb, et tahab mind põrmu tallata ja alandada, ja sellepärast paneb mind meelega kõige raskemale, närusemale ja mustemale tööle." (lk 19)
* Onu Tomi [[onn]] oli väike palkehitis "maja" lähedal, nagu neeger tavaliselt nimetab oma isanda elamut. Onni ees oli kena aiamaalapike, kus igal suvel maasikad, vaarikad, mitmesugused puu- ning aedviljad hoolsa harimise tõttu hästi kasvasid. Onni esiküljel kasvasid suur tulipunaste õitega [[bignoonia]] ja kohaliku päritoluga rohkeõieline [[roos]], mis omavahel põimudes peaaegu üleni varjasid tahumata seinapalgid. Peale muu leidsid siin mõnusa nurgakese ja laotasid selles oma ilu mitmesugused toresuv lilled, nagu saialilled, petuuniad ja keskpäevalilled, olles tädi Chloe südamerõõmuks ja uhkuseks. (lk 22-23)
* Ta oli tõepoolest sündinud [[kokk]] — see oli tal lausa veres. Iga kanapoeg, kalkun või part tagaõues tõmbus tõsiseks ja paistis ilmselt mõlgutavat surmamõtteid, kui teda lähenemas nägi, sest tädi Chloe oli ühtepuhku ametis mõne tapetud linnu kokkunöörimise, täitmise ja praadimisega, mis muidugi pidi igas elavas kodulinnus hirmu äratama. Võimatu on loetleda kõiki erinevaid maisijahust hõrgutisi, mida ta oskas küpsetada: lookasid, kringleid, kukleid ja kes teab mida kõike veel. Nende valmistamine oli kõigile vähem vilunud kokkadele pühaks saladuseks, ja tädi Chloe tüsedad puusad vappusid iga kord naerust, kui ta ausa uhkuse ja lustiga jutustas asjatuist pingutusist, mida üks või teine tema ametiõdedest oli teinud selleks, et tema tasemele jõuda. (lk 23)
* Ühes nurgas seisis lumivalge päevatekiga korralikult kaetud [[voodi]], mille ees põrandal oli üsna suur [[vaip]]. Seda vaipa pidas tädi Chloe saavutuseks, mis kahtlemata kuulub elu kõrgemaisse sfääridesse; vaibale ja voodile, mille ees vaip oli, samuti kogu sellele nurgale osutati kõigiti aupaklikku tähelepanu. Niipalju kui võim alik, hoiti seda pühapaika laste rüüstavate ning jumalavallatute sissetungide eest. (lk 23-24)
* Sein kolde kohal oli kaunistatud õige kirevate vaimulikkude piltidega ja kindral [[George Washington|Washingtoni]] [[portree]]ga, mis oli joonistatud ja värvitud säärases laadis, et oleks seda kangelast kindlasti üllatanud, kui ta kunagi oleks juhtunud midagi seesugust nägema. (lk 24)
==Teose kohta==
| |||