Kalliskivi: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Henry II]] kandis kuni küünarnukkideni ulatuvaid [[kinnas|kindaid]], mida ehtisid kalliskivid, ja tal oli jahikulli-kinnas, mida katsid [[kaksteist]] [[rubiin]]i ja viiskümmend kaks suurt [[pärl]]i.

** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", XI peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]

 

* [Katarina:] Kui me ütleme [[valgus]], siis mõtleme [[tuli|tule]] või [[päike|päikse]] valgust, — aga mis on see võrreldes taevase valgusega, mis ei paista ainult [[silm]]a, vaid otse inimese [[hing]]e? Me räägime kullast ja kalliskividest, kui tahame edasi anda taevase [[linn]]a [[rikkus]]t, aga tõepoolest ei ole seal ei kulda ega kalliskive, mis on ainult tühjad kestad, vaid midagi muud, mille jaoks meil ei ole [[sõna|sõnu]].

** [[Karl Ristikivi]], "Mõrsjalinik", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 123

 

* [Alain de Carnillac:] Inimesed koguvad mitmesuguseid asju — kulda, [[hõbe]]dat ja kalliskive. On neid, kes koguvad [[kuulsus]]t või [[võim]]u. Mulle on korraga tulnud tuju koguda [[muusik]]uid ja ma ei usu, et oleksin neist rumalam, sest mul on neist kindlasti rohkem [[rõõm]]u kui surnud [[asi|esemetest]].

** [[Karl Ristikivi]], "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 159

 

* [[Juudid]] ja lombardlased on juba ammu leidnud kõige parema viisi kullategemiseks, ütles ta [krahv Drachenheim]. Ei ole paremat viisi, kui lasta seda teiste [[kukkur|kukrust]] oma kukrusse voolata. Aga ma ei usu, et see kellegi [[õnn]]elikuks teeb, kui tal on kogu maailma kuld ja kalliskivid. Inimest ei tee õnnelikuks mitte elutu [[metall]], vaid elav [[inimene]]. (lk 161)

** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967

 

 

==Luule==