Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Defaultsort |
Resümee puudub |
||
11. rida:
* Aga tol ajal [1920ndate algul] tegi [[ooper]] [[Eesti]]s esimesi samme ja mingisugusest kindlast [[stiil]]ist ei saanud veel juttugi olla. Ooperit lauldi enamasti staatiliselt. Solist seisis lava keskel või ääres ja [[laul]]is, [[käsi]] püsti või rinnal, oma aariat. Mäletan üht meessolisti, kes pidi ooperi süžee kohaselt [[armastus]]t avaldama. Ta seisis aga kogu aeg küljega oma armastatu poole ja vahtis meeleheitlikult Raimund Kulli taktikeppi. Selline "stiil" oli [[draama]]s lubamatu. Mina kui draamanäitleja liikusin laval elavalt ja vabalt ja langesin seega tolleaegsest ooperistiilist välja. (lk 123)
* Unistasime kogu aja [[Kultuurkapital]]i toetusest, ja esimene ringreis edukalt seljataga, usaldasidki Rändteatri direktor August Sunne ja tema abi Rudolf Klein riigivanem [[Jaan Teemant|Jaan Teemandi]] jutule minna. Kas võis sellisele julgele tublile kollektiivile riiklikku abi keelata? Riigiisa jutt oli aga üsna lühike:
:"Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama. [[Laupäev]]aõhtul tulevad kokku ja teevad ise oma [[simman]]i ära. Ei riigil ole niisuguse tühja-tähja peale [[raha]] raisata. Maale on töökäsi vaja. Minge maale, tehke tööd. Praegu kibe [[
* [[Eduard Vilde|E. Vilde]] 60 aasta [[sünnipäev]]a banketil 1925. aastal [[Estonia teater|Estonia]] Valges saalis olin ma üheks tema lauanaabriks. Vestlus kulges meil väga elavalt. Ta puistas igasuguseid anekdootlikke lugusid nagu käisest. Üks tõusikuproua küsinud temalt kord:
:"Ütelge, härra Vilde, kas "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" oli ka väga raske kirjutada?"
| |||