* Kui ta oli jalule tõusnud, kerkis tema soomuseline[[soomus]]eline, ogadest kroonitud ja kolme keelega pea purunenud [[torn]]ist kõrgemale, küünistega esikäpad toetumas linnarusudele. Lohe soomused olid hallikasmustad ning päevavalgus peegeldus neilt otsekui kivitükkidelt. Ta oli lahja nagu hagijas ning suur nagu [[mägi]]. Ged vahtis teda aukartusega. Mitte ükski [[laul]] ega muistend ei oleks saanud inimmeelt sääraseks vaatepildiks ette valmistada.
** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Kunst, 1994, lk 77
