Lämmastik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Lämmastik''' (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7, tavatingimustes lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas, mis moodustab Maa atmosfäärist umbes kolmveerandi. ==Pr...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
==Proosa==
* [[Bakter]]id, [[seen]]ed ja [[vetikad]] on põhilised kõdunemise teostajad, mis lagundavad [[taim]]ede ja [[loom]]ade jäänused nende koostismineraalideks. Niisuguste keemiliste elementide, nagu [[süsinik]]u ja lämmastiku hiiglaslik ringkäik läbi [[muld|mulla]], [[õhk|õhu]] ning elavate kudede ei saaks toimuda ilma nende mikrotaimedeta. Näiteks ilma lämmastikku siduvate bakteriteta nälgiksid taimed lämmastikupuuduses, kuigi neid ümbritseb lämmastikku sisaldava õhu [[ookean]]. (lk 55)
* [[Vihmauss]]ide juuresolek suurendab mullabakterite lämmastikusidumisvõimet ja vähendab mulla roiskumist. Orgaaniline aine laguneb usside seedetraktis ja muld rikastub usside väljaheidetega. Seega moodustavad mullakoosluse organismide läbipõimunud suhted, kus igaüks sõltub mingil viisil teistest. Elusolendid sõltuvad mullast, ent muld omakorda on [[maakera]] elustav element ainult niikaua, kui temas õitseb elusorganismide kooslus. (lk 57)
** [[Rachel Carson]], "Hääletu kevad". Tõlkinud [[Ain Raitviir]]. Tallinn: Valgus, 1968
| |||