Kraav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Drænrørsgravere.jpg|pisi|Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885)]]
==Proosa==
* "Tulen, kurat," algas ta, "parajasti Kiire juurest [[pidu]]st, täis ise nagu pinal, ja mõtlen, et: kust, kurat, saaks ühe suitsu. Näen, eespool, kraavis, läheb üks mees ja suitsetab."
* [[Krematoorium]] ei suutnud [[laip]]u piisavalt kiiresti põletada, nii et kui olime kaevanud pikad kraavid, vedasime ja lohistasime surnukehad nende servadele ning viskasime need sinna sisse. Te ilmselt ei usu seda, aga SS sundis vangide [[orkester|orkestrit]] [[muusika]]t mängima samal ajal, kui me laipu lohistasime – ja seepärast loodan, et nad põlevad [[põrgu]]s polkamuusika mürtsumise saatel. Kui [[kaevik]]ud täis said, valasid SS-lased kehade peale [[bensiin]]i ja süütasid need põlema. Hiljem pidime need [[muld|mullaga]] katma – justkui võiks midagi sellist ära peita. (John Booker Julietile, lk 160)▼
:"Kraavis, mees?"
** [[Mary Ann Shaffer]] ja Annie Barrows. "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts". Tõlkinud [[Evelin Banhard]]. Pegasus, 2018.▼
:"Kraavis, kraavis jah. Noh, kurat, egas ma’s sulle valetama ei hakka, Imelik. Sa oled ju mõistlik mees. Tulen jah, ja näen, et mees läheb kraavis."
:"Ja suitsetab?"
:"Ja suitsetab, jah. Noh, mõtlen, vahest annab mulle kah, vaja minna ruttu järele ja küsida. Saan järele - Lible, kurivaim. Teretan kõik ja, ja annan jõudu ja... Ja küsin, et mispärast ta kraavis käib, et kas tema jaoks tee peal ruumi ei ole. "Miks ta ruumi ei ole," vastab tema, ja ise kah täis niisama kui minagi. "Miks ta ruumi ei ole jah, ruumi on igal pool, aga kraavis on hea käia. Võta aga kraaviservast kinni ja mine nagu täismees kunagi, ei [[kukkumine|kukkumist]] karta ega kedagi." "Õigus jah," ütlen mina ja ronin kah kraavi, "täis me mõlemad oleme - lähme ühes!"
:"Ja siis läksite mõlemad kraavis?"
:"Kraavis ikke. Pagana tore on kraavis käia, kui sa teaks. Lible läheb ees nagu mõni suur soomuslaev, kurat, ja mina, pisike miinipaat järel."
* [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, 168
* Sõdurid kükitasid kenasti üksteise kõrval kahe sügava kraavi kohal nagu [[pääsuke]]sed [[telefon]]itraatidel, enne kui nad [[sügis]]el alustavad lendu [[Aafrika]]sse. /…/ Vasakul tiival istus Švejk, kes oli end samuti teiste kõvale litsunud, ja luges huviga [[jumal]] teab millises Ružena Jesenska [[romaan]]ist väljarebitud [[paber]]itükki. /…/ Kui Švejk [[silm]]ad paberilt tõstis, pöördus ta [[pilk]] nagu kogemata [[peldik]]u [[uks]]e poole ja ta üllatus. [[Uks]]el seisis täies paraadmundris eilne härra [[kindralmajor]] oma [[adjutant|adjutandiga]] ja nende kõrval [[leitnant]] Dub, kes neile midagi püüdlikult seletas.
10. rida ⟶ 17. rida:
:Ning andis au. (lk 561)
* [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
▲* [[Krematoorium]] ei suutnud [[laip]]u piisavalt kiiresti põletada, nii et kui olime kaevanud pikad kraavid, vedasime ja lohistasime surnukehad nende servadele ning viskasime need sinna sisse. Te ilmselt ei usu seda, aga SS sundis vangide [[orkester|orkestrit]] [[muusika]]t mängima samal ajal, kui me laipu lohistasime – ja seepärast loodan, et nad põlevad [[põrgu]]s polkamuusika mürtsumise saatel. Kui [[kaevik]]ud täis said, valasid SS-lased kehade peale [[bensiin]]i ja süütasid need põlema. Hiljem pidime need [[muld|mullaga]] katma – justkui võiks midagi sellist ära peita. (John Booker Julietile, lk 160)
▲** [[Mary Ann Shaffer]] ja Annie Barrows. "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts". Tõlkinud [[Evelin Banhard]]. Pegasus, 2018.
==Välislingid==
| |||