Elizabeth Barrett Browning: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
86. rida:
I
Kui kirik, seisis öös [[küpress]],
kui arm meil kestis lõputult,
pühalikus kuuvalguses
ilm puhas, helkiv nagu kuld.
Nõlvil
org säras, kuni tõusid mäed;
hõõgmardikad ja
helkisid tuled laulu käes.
Oh ööbikud, oh ööbikud.
100. rida:
XII
Tühine naine! [[savi]] vaid,
Kuis valed kõik! ent kaunis nii,
Et
Kel langes tema peale pilk.
Ei mängiks tema mänge ma,
118. rida:
et vaba koha peale valisid Dumas'
ta "meie moodi mehed" praegu just.
Mis ajast hinnatakse
See sobib oma kohale, mis on
kas seitse korrust siit või [[hospidal]];
[[Revolver|revolvrid]] geniaalsed asjad on,
kuid mehed mõistlikud (kui
neid hoidvad [[kapp|kapis]] nagu
...
Vett vahetama
Ja kuldseil
Kuid Inglismaalgi. Kasvas kuldne roos
Seal väikse maja lõunapoolsel aknal,
Mu nõbu Romney korjas omal käel
Neid minu
Ja siis ma raputasin liiga karmilt puud,
Et roosid kestma jääks.
144. rida:
Sind armastan ma igapäevaseil
Vaiksetel viisidel, päikse ja küünla all.
Nii, nagu
Nii puhtalt, peletab kuis [[kiitus]] meid.
Nii kirglikult, kui meelestuksid eal
mu vanad valud, lapse siiras meel.
Armuga, mille kaotasin tos eas
Ma
ja
siis
</poem>
* [https://www.poetryfoundation.org/poems/43742/sonnets-from-the-portuguese-43-how-do-i-love-thee-let-me-count-the-ways "Sonetid portugali keelest 43: Kuis armastan Sind? Las ma loetlen teid"]
158. rida:
==Tema kohta==
* Seega, kui me võtame riiulilt "Aurora Leigh", on selle eesmärk mitte niivõrd seda lugeda, kuivõrd mõtiskleda lahke üleolekuga selle kadunud moe tunnusmärgi üle, nii nagu ma näpime oma vanaemade mantliservi ja lõbustame end Taj Mahali alabastermudelitega, mis kord nende elutubasid ilustasid. Kuid
* Neil põhjustel jääb "Aurora Leigh" koos kõigi oma puudustega raamatuks, mis endiselt elab ja hingab ja hoiab oma olemust. Ja kui me meenutame, kui vaiksed ja külmad on Beddoesi või söör Henry Taylori näidendid vaatamata kogu oma ilule, ning kui harva me nüüdisajal rikume Robert Bridgese klassikaliste draamade rahu, siis võime kahtlustada, et Elizabeth Barrettit inspireeris tõeline
* Nii et kui proua Browning pidas [[värssromaan]]i alla silmas raamatut, milles karakter avaneb lähedaselt ja delikaatselt, paljastuvad paljude südamete seosed ning lugu rullub lahti segamatult, kukkus ta täielikult läbi. Aga kui ta soovis pigem anda meile aimust elust üleüldse, inimestest, kes on vaieldamatult viktoriaanlikud, maadlevad oma ajastu probleemidega, nii et kõigele annab sära, indu ja lühidust luuletuli, läks see tal korda. Aurora Leigh, kes tunneb kirglikku huvi ühiskondlike küsimuste vastu, kelles võitlevad kunstnik ja naine, kes igatseb teadmisi ja vabadust, on oma ajastu ehe tütar. Ka Romney ei ole teragi vähem kindlalt [[Victoria ajastu]] keskpaiga kõrgete ideaalidega härrasmees, kes on ühiskondlike küsimuste üle sügavalt järele mõelnud ning õnnetul kombel asutanud Shropshire'is falansteeriumi. Tädi, sohvalinikud ja maahäärber, millest Aurora põgeneb, on küllalt tõelised, et olla praegusel hetkel Tottenham Court Roadil kõrgelt hinnatud. Viktoriaanliku elutunde laiemad aspektid leiavad siin kuutust sama kindlalt ja elavalt kui ükskõik millises Trollope'i või proua Gaskelli romaanis.
** [[Virginia Woolf]], [http://gutenberg.net.au/ebooks03/0301251h.html "Aurora Leigh"], rmt: "The Common Reader. Second Series", 1935
|