Redaktsioon: 9. mai 2021, kell 12:32 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2021, kell 17:19 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
14. rida: ==Proosa== * Kalmistud on täis [[inimene\|inimesi]], ilma kelleta maailm ei saanud elada. ▼ ** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1987, nr 5/6, lk 10▼ * Paarkümmend aastat tagasi korraldati kirjanikele [[ekskursioon]] mööda kirjanduslikke paiku — Rom oli veel minuga kaasas, nagu oleks ka tema kirjanik. Aga toona oli ta minuga alati kaasas. Kuni hõbepulmadeni pidasid kõik meid tervikuks - ja me käisime [[Juhan Liiv]]i sünnitalus ja [[Anna Haava]] sünnikohta märgistava kivi juures ja kõikides kohtades, mida kultuuriloolane [[Jaan Eilart]] tähtsaks pidas. See oli meeletu tormamine, kus ahmiti pilte mällu: ah siin ta siis kasvaski! Ah siin siis [[Kalevipoeg (tegelane)\|Kalevipoeg]] tegigi oma mehetegusid! — kui olime juba uue vaatamisväärsuse juures. Enamasti olid need surnuaiad, üks surnuaed teise otsa, nii et kirjameeste hauad lõid peas tantsu. Alles [[Väike-Maarja]] kalmistul tuli muutus. Vähemalt minuga - ja ma mõistsin, et olin terve ekskursiooni vältel olnud nagu millegi ootel. Just nagu oleksin igatsenud vihma, mis peseks mind puhtaks. (lk 5) * Olin üllatunud, kui lugesin, et just isa [[lellepojad]] - muide, meil kodus "[[lell]]e" nimetust ei tarvitatud, meil olid "[[onu]]" ja "[[onupoeg]]" - kuulusid esimeste hulka, kes 1920. aastal [[Nimede eestistamine\|eestistasid]] oma saksakeelse perekonnanime. Nagu kirjutab Elmar Elisto: nad võtsid uueks nimeks soome keelest Kalmisto. Põhja- ning Kesk-Eestis oli sõna "kalmisto" tol ajal veel tundmatu ja sai tuntuks alles hiljem kirjakeele kaudu, kuhu Tuglas selle lõunamurdest tõi. Nüüd neid ridu kirjutades kõrvetas mind üks ootamatu sööst: äkki on surma seosed minu jaoks saatuslikud? Sest kui juba suguvõsa võttis endale priitahtlikult säärase nime, siis peab meid surm ikka väga armastama. (lk 16) ** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007 ▲* Kalmistud on täis [[inimene\|inimesi]], ilma kelleta maailm ei saanud elada. ▲** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1987, nr 5/6, lk 10 * [[Pühadus\|Pühad]] on eesti kalmistud, meie [[laul]]ud, [[mets]] ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti [[loodus]]e kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 ==Välislingid==

Kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel