Pojeng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* Ema rohis [[maja]] pikiseina äärset lillepeenart ja tulepall - mis ei liikunud mitte "välgukiirusel", vaid täiesti jälgitava tempoga - keeras täisnurka tehes ümber majanurga just sinnapoole, kus [[Minni Nurme|Minni]] pojengide ja [[floks]]ide vahele kummardus. Ma ei tea, kas ma karjatasin hoiatuseks, aga ema tõstis pea, märkas otse talle lähenevat [[keravälk]]u, lasi sellel paremat [[jalg]]a kõrgele tõstes oma jalge vahelt läbi lennata ja kummardus uuesti umbrohtu kitkuma. (lk 60-61)
** [[Eeva Park]], "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018
==Luule==
<poem>
Lilled. Lillepeenar — see 011 nagu kuulata torupilli.
Peen must muld kämpunud teravaiks kamakaiks,
nagu oleks saabunud külm, mitte päike.
Seal on mitu rida lilli.
Esmalt kahvatud roospojengid, siis roosatavad pojengid,
siis jälle punased pojengid ja nende taga
massiivsed vihased pojengid, millest mõned on punased
ja mõned nii ägedad, et paistavad peaaegu mustad; nende taga
on madal kukekannusehekk, mille õrnad vabandavad õied
näivad kontrastis kahvatud, kuigi mõned, kirkad nagu taevas
nende kohal,
paistavad kaaslaste seast välja sillerdava ja kiitjana nagu tuvi
rind,
torupillid — nad on kisendavad ja on kurblikud.
</poem>
* [[Hugh MacDiarmid]], "Torupillimuusika". Tõlkinud [[Märt Väljataga]]. Rmt: "Väike inglise luule antoloogia", EKSA 2018, lk 244
{{Vikipeedia}}
| |||