Johanna Sinisalo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
3. rida:
=="Üheksa potti"==
Tsitaadid teosest: Johanna Sinisalo, "Üheksa potti", tlk Arvi Nikkarev, rmt: "Nekromanteion", 2011, lk
* [Yusuf:] Ja mina ütlesin pottsepale: tee mulle savipotte, tee need kahe vaksa laiused ja nelja vaksa kõrgused ja avara suuga ja tee need parimast punasest savist; põleta hoolikalt ja valmista igaühele kaas, mis liibuks potile niisama tihedalt kui lapsesuu ema rinna külge, sest ma tahan, et see, mille ma potti panen, säiliks kangasse mähituna ning mäevaigu ja vahaga kaetuna igavesti. Sest võib-olla need, kes arvavad end olevat liiga head selle maailma jaoks, uitavad kunagi jälle kõrbes ja mägedes ja elavad muldonnides ja koobastes ja leiavad need potid ja siis, kui nad murravad lahti pitserid ja loevad seda, mis pottides on, need rullid, mis ma õige pea sinna panen, siis nad teavad. (lk 103)
* [Yusuf:] Mehel oli seljas keskelt nahkvööga kokku tõmmatud kaamelivillane hõlst ja räägiti, et ta söövat üksnes putukaid ja mett, kuigi tegelikult olin näinud teda mõnikord pruukimas ka leiba ja viigimarju. Ta oli kasimata ja haises ning tema habemes oli rohutirtsude jäänuseid; tema kõne oli just niisugune, nagu pikka aega kõrbes uidanud nasiiridel ikka, kui [[päike]]
* [Yusuf:] Poliitilise relvastatud mässu õhutaja see karvane ja kasimatu mehike igatahes polnud; kui talle oleks antud kätte [[mõõk]], poleks ta kindlasti teadnud, missugusest otsast see kätte võetakse. (lk 105)
* [Yusuf:]
* [Yusuf:] Olin küll kuulnud, et kusagil Sepfori kandis tegutses ka teine rahvaässitaja, kes kutsus end Davidi pojaks ja tõepoolest sugupuud uurides oli lihtne tõdeda, et mehe isa, minu nimekaim Yusef, ametilt puusepp, oli üllataval kombel Davidi kojast ja soost ja koguni andnud end üles Augustuse maksumaksjate nimekirja kui Davidi järglane. See Yeshuaks kutsutud mehike ilmus täiesti ootamatult Iir-Hammelahhi ja pressis end külje alla Ristijale, kellele ta kuuldavasti oli kaugelt sugulane, ja nasiir võttis ta oma hoole alla ja nad tõmbusid kahekesi kõrbeüksindusse. Arvasin, et teema on sellega ammendatud, sest [[kõrb]] sööb meest ja pole just eriti palju neid askeetlusse ja paastu vajunud enesepiinajaid, kes sellelt võitlusretkelt naasevad. (lk 106)
* [Yusuf:] Aga kõige enam kohkusin ma, kuuldes oma südame lööke, kui uurisin tema saatjaskonda. Sest üks Yeshua lähikondlastest oli kauneim mees, keda ma kunagi olen näinud. Ta oli kellegi Sebedeuse poeg ja ta nägu oli kui majesteetliku kalju siluett taeva taustal ja tema keha katva odava palaka alt paistvad jäsemed olid sihvakad kui
* [Maya:] Mind anti [[ori|orjaks]], kisti eemale vanemate ja õdede juurest, ja üksnes selleks, et mu valitseja tahtis kummardada oma põhjapoolset ametivenda, kivirüüde läiget, kahvatuid kirvenägusid
* [Maya:] Aga kuna olin saanud ''oungani'' koolituse, tahtsin uskuda, et mind oli valitud tähtsamat ülesannet täitma, ja sellepärast ma ei protesteerinud ega hakanud magama valvuritega nii nagu mõned oma uhkuse minetanud ja nende jaoks liialt alandavaid ülesandeid täitma pandud sõdalas-õed tegema hakkasid üksnes sellepärast, et neid oli lukustatud oma tubadesse ja nende puusade võim oli ainuke võim, mis neile jäänud oli. (lk 107)
38. rida:
:Ta vabastas mind üksilduse valust ja puudutuse igatsusest, ja kuigi kuulusin ikka veel Yemayale, polnud ma enam nii abitu, sest taas oli minus see õige lõunamaa jõud. ainus teadmine, valge pimedus, mis tõuseb mööda mu jalgu üles nagu mu oma kadunud mere soe laine. Kiire tõusuvesi, mis äratab mu ihu õitsele, suurepärane öö, mis imeb mind samaaegselt allapoole ja veab kõrgusse. (lk 114)
* [Maya:] See oli hetkeline vajumise tunne, nagu oleks meri mind petnud, kuid üks pilk tema veel täitmatutesse silmadesse ja sellesse imetlusse, mida rahva hulgast neisse peegeldus
* [Maya:] Üheskoos olime hingede ratsu ja läbi selle mehe ja koos selle mehega võisin rääkida neile kahvatutele tobudele õigest usust. Sest tema oli selleks valmis, ta oli keeldunud ja kannatanud ja tundnud seda, mida tuleb teada siis, kui mina lahkub minust ja kõrgem tuleb asemele. Selle kohta on üks sõna ja see on ainus õige. Sellepärast oli tema silmis kõrbe tühjus ja kohutav nälg.
51. rida:
* [Maya:] Trummid, trummid. Need olid mu sees ja mu süda kõmistas äikese rütmi. (lk 116)
* [Yusuf:] Kuna kõik vahtisid Yeshuat ja mitte keegi ei jälginud Magdala Mayat, olin ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus, kes pani tähele mõningaid omapäraseid asju, nagu tillukest ürdinutsu, mille Maya Naatsaretlase kätte sokutas enne, kui Vabastaja maha sülitas ja tegi võide, millega andis pimedale mehele tagasi nägemise. Eriti hästi mäletan üht kõrge ametniku tütart, keda peeti juba kadunukeseks ja kuidas Yeshua vajutas Maya antud juhtnööride kohaselt tema südamepiirkonnale ja kuidas tüdruk jälle elas ja hingas, aga mäletan, et olin kuulnud ka samasugustest preestrite tehtud elustamistest, ja sellepärast ei avaldanud asi minule niisugust muljet nagu talupoegadele ja kohalikule rahvarämpsule. Niisuguseid imesid on alati aeg-ajalt tehtud, aga kõige rohkem huvitas rahvast ja ka varisere see, kas tegu oli korda saadetud jumala või saatana kaasabil. (lk
* [Yusuf:] Aga Yohananil polnud silmi kellegi muu kui oma õpetaja Yeshua jaoks ja iga tolle tehtud ime ja silmamoonutus üksnes suurendasid tema kummardajate hulka. Püüdsin läheneda Yohananile erinevatel ettekäänetel, nagu näiteks paludes teda tõlgendama Yeshua kõnesid, ja Yohanan selgitas mulle Yeshua võrdlusi ja jutlustas tema sõnadega ja tema häälega, nagu oleks ta olnud kaljurünk, millest Yeshua hüüatus muutumatult vastu kajab. Ja rääkides ja jutlustades ta muidugi vaatas minu poole, aga ta ei näinud mind, sest ta pilk libises läbi minu kõrvalt ja pealt kuhugi kummalisse kaugusse.
61. rida:
* [Maya:] Olin õpetamas neile suurt ''vodoun''i sammu, teise inimese hinge enda võimusesse saamist, riitust, mida meie ''ounga''nid nimetame "ma söön su ära".
:Harjutasime püüdlikult ja Yeshua pakkus esimesena oma hinge teistele söödavaks, lausudes: "Kes tahab juua minu suust, sellest saab minutaoline. Õnnis on see lõvi, kelle inimene iial sööb, ning lõvi saab inimeseks." Aga meeleolu oli sellegipoolest rahutu ja ärev ning me ei saanud ''vodoun''i vaimu nähtavale. Põhjuseks oli see, et meie hulgas oli mees, kelle higi lehkas hirmu ja reetmise järele. Ja mina tundsin ta ära ja Yeshua tundis ta ära, aga siis oli juba hilja, sest ta oli jõudnud oma rästikuteo korda saata. (lk
* [Maya:] Hirmumadu pigistas mu kõhtu ja pimedus tõusis jäsemetesse, sest ilma Yeshuata oleksin vaid poolik ja taas must loom, sest need kaamed kirvenäod ei mõistnud naise puusade ja vere jõudu. Yeshua oli mu tööriist ja minu hääl pidi kostma tema suu kaudu, et mind kuuldaks; niisiis oli mulle jäänud vaid üks võimalus.
| |||