Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Sõjad |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* Esimene maailmasõda muutis omakorda demograafiat kõikjal lääneriikides, [[naine|naiste]] positsioon ühiskonnas tugevnes ja naiste õigusi teadvustati [[inimõigused|inimõigusena]]. Kahe sõja vaheline aeg torkab silma kui üleüldine [[vabadus]]e ja plahvatusliku [[kunst]]i aeg. Jah, laulud olid koledad, vägivaldsed ja tihtipeale ropudki, kuid omal robustsel viisil tegelesid need [[ühiskond|ühiskonnas]] reaalselt esinevate probleemidega, aitasid [[ebaõiglus]]e ja vägivalla valguse kätte tuua ja teadvustada, et naiste olukord oli keeruline ja ohtlik.
** [[Kaisa Ling]], intervjuu: Rain Resmeldt Uusen, [https://viimsiteataja.ee/huvitavat/muusika/kaisa-maria-ling-mina-vait-ei-jaa/ "Kaisa Maria Ling: "Mina vait ei jää!""] Viimsi Teataja, 08.11.2019
* Need kaks sõna võtavad kokku monumendi kaks peamist tähendust: laias laastus püstitatakse neid kas [[võit]]ude tähistamiseks – ausammas – või [[kaotus]]te [[lein]]amiseks – mälestusmärk. Harilikult nende kahe monumenditüübi vahel ülekannet ei toimu, kuigi teoreetiliselt pole see võimatu ja leiab näiteid monumentidest, kus leinamotiiv põimub [[kangelane|kangelase]] motiiviga. Näiteks esimese maailmasõja ohvritele pühendatud [[tundmatu sõdur]]i hauamonument.
** [[Marek Tamm]], intervjuu: Indrek Tark, [https://epl.delfi.ee/artikkel/90327067/ajaloolane-marek-tamm-poliitikutele-polegi-vaja-monumente-pustitada? "Ajaloolane Marek Tamm: poliitikutele polegi vaja monumente püstitada"] EPL, 01.07.2020
* Tänapäeva lugeja ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi orjuselaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise võimalused avanesid alles pärast Esimest maailmasõda, kui masinakirjutajast sai naiste amet. (lk 545-546)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
* [Esimese maailmasõja kohta:] Jah, olid võitjad! Nad väljusid võitlusest suure [[au]]ga, kuid ka suure [[kurnatus]]ega.
** [[Aristide Briand]], "Dans la Voie de la Paix", 8. novembril 1929 Prantsuse parlamendis peetud kõne
* [[Buuri sõda|Buuri sõja]] läbi teinud ohvitserist isa langes Esimese maailmasõja Ypres'i lahingus. Isatu noorus ja ebamäärane süütunne, et sõja ajal oldi lahingusse minemiseks veel liiga noored, jäid kummitama [[Christopher Isherwood|Isherwoodi]] ja paljude teistegi samaealiste autorite elu ja teoseid. (lk 218)
** [[Ene-Reet Soovik]], "Järelsõna", rmt: [[Christopher Isherwood]], "Hüvasti, Berliin", tlk Ene-Reet Soovik, 2001, lk 215-223
* [George Fentiman:] "[[Kõht|Kõtu]] korrast ära ja [[raha]] pole. Mis kuradi mõte sel kõigel on, Wimsey? Inimene läheb ja võitleb [[kodumaa]] eest, tema sisikond gaasitatakse ära, ta jääb [[töökoht|töökohast]] ilma ning vastutasuks antakse talle ainult eesõigus marssida kord aastas langenute [[mälestusmärk|mälestusmärgist]] mööda ja maksta naela pealt neli šillingit tulumaksu." (lk 6)
* Wetheridge ütles, et [[ilm]] on sant. Wimsey soostus armastusväärselt. Wetheridge ütles, et arvestades hinda, mida siin klubis toidu eest tuli maksta, on see lausa skandaalne, et siin midagi söögiks kõlbulikku ei ole. Wimsey, keda peakokk ja ka kelnerid tema asjatundlikkuse pärast jumaldasid ning kellele oli saadetud kõige valitum pala, ilma et ta oleks pidanud seda küsima, tundis Wetheridge'iie ka seekord kaasa. Wetheridge ütles, et mingi põrgulik [[fotograaf]] oli teda täna hommikul mööda tervet klubi taga ajanud ning üldse pole viimasel ajal kogu selle äraneetud kõmu tõttu võimalik enam rahu saada. Wimsey ütles, et seda kõike tehakse [[reklaam]]i huvides ja et reklaam on tänapäeva needus. Vaadake ajalehti — kaanest kaaneni aina kuulutused, muud midagi. Wetheridge ütles, et kurat võtaks, tema ajal oleks korralik klubi reklaami põlastanud ning et ta mäletab veel aegu, kui [[ajaleht]]i tegid härrasmehed [[härrasmees]]te jaoks. Wimsey ütles, et miski pole enam päris endine; tema meelest võis olla selle põhjuseks sõda. (lk 38)
* [George Fentiman Peter Wimseyle:] "Robert on tegelikult täitsamees, kuigi ta käib mulle hirmsasti närvidele."
:"Kas tõesti?"
:"Ta on nii paksu nahaga; ehtne [[kujutlusvõimetus|kujutlusvõimeta]] britt. Ma usun, et Robert võiks veel viis aastat rõõmsalt edasi sõdida ja pidada seda üheks vahvaks mürgliks. Robert oli tuntud selle poolest, et ta ei pilgutanud eales silmagi. Mäletan, et seal jubedas Carency mülkas, kus kogu maa oli lagunevate [[laip]]adega kaetud — uhh! — põmmutas Robert neid suuri punsunud [[rott]]e, penn tükk, ja naeris. Rotid. Roiskusid elusast peast sellest, mida nad olid söönud. Oo jaa! Robertit peeti paganama heaks [[sõdur]]iks." (lk 88—89)
* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
==Kirjandus==
| |||