Õnn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
* XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine.
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* Kui ma olen õnnetu, siis tegelen ma [[matemaatika]]ga, et saada õnnelikuks. Kui ma olen õnnelik, siis tegelen ma matemaatikaga, et jääda õnnelikuks.
37. rida ⟶ 38. rida:
:Võib öelda, et seda kanti oli tabanud õnn. (lk 133)
* [[Ljudmila Petruševskaja]], "Vana munga viimne soov", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk [[Toomas Kall]], 1991, lk 130-141
* Ehkki Irja oli Tyynele, temaga koos poodi minnes, oma [[poolehoid]]u väljendanud, oli ta selleks siiski mehe [[nõusolek]]ut oodanud.
:Kas Irja oleks läinud, kui tema keelanud oleks? Vaevalt küll, ja see ongi üks naise varjatud [[veetlus]]e ja nende õnne põhjusi. Irja [[kuulekus|kuuletub]] talle alati.
:Niisugused on kõik selle maanurga naised. Kuidas oleks Tyynegi võinud mehele vastu hakata, toimis Erkki siis õigesti või valesti, isegi nii valesti, nagu oli toiminud. (lk 27)
* [[Helvi Hämäläinen]], "Väejooksik", tlk [[Ants Paikre]], 1990
==Draama==
| |||