Arst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:E.V.Pavlov_by_Repin.jpg|pisi|Ilja Repin. Kirurg Jevgevi Pavlov operatsioonisaalis (1888)]]▼
[[Pilt:Jan_Steen_-_The_Doctor's_Visit_-_WGA21714.jpg|pisi|Jan Steen. Arsti visiit. ~1660]]
▲[[Pilt:E.V.Pavlov_by_Repin.jpg|pisi|Ilja Repin. "Kirurg Jevgevi Pavlov operatsioonisaalis" (1888)]]
'''Arst''' ehk '''tohter''' on inimene, kes ravib teisi inimesi. Tänapäeval teevad arstid seda üldjuhul, parandades [[organism]]is [[haigus]]te või vigastuste tõttu tekkinud talitlushäireid või aidates neid ennetada teaduslike meetodite ehk [[meditsiin]]i abil. Teisi [[loom]]i ravib tavaliselt [[loomaarst]] ehk tõpratohter.
7. rida ⟶ 8. rida:
** Polkovniku lesk, [[Juhan Smuul]]i [[Polkovniku lesk|samanimelise näidendi]] [[Hüpohondria|hüpohondriline]] tegelane
* Kui oleks nii, et arst peaks vastutama iga haige [[elu]] eest, siis ei oleks meil üldse arste. ▼
** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 149▼
* On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma [[teadmine|tean]]. Nii küllap ongi, et arst on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. See on kogu ravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial [[viga|vigu]] teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste [[maja]]des, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna [[häbi]]ks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.▼
** [[Mika Waltari]], "Sinuhe"▼
* "Arvan, et ma kuulsin kedagi mainivat sellist [[sõna]] nagu "arst"," ütles [[koer]]. "Ma ei tea, mis see arst on."▼
:"See on keegi, kes teeb teiste inimeste [[keha]]d terveks," seletas Joy. "Parker sai vigastada."▼
:"Ah soo," vastas koer, "või selles on asi. Niisugune mõiste on meil ka olemas, aga meil käib kõik kahtlemata teistmoodi. See on lausa hämmastav, kui palju ühesuguseid tulemusi on võimalik saavutada sootuks erinevate meetoditega." ▼
* [[Clifford D. Simak]], "Libainimesed", tõlkinud ja järelsõna [[Krista Kaer]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 171▼
==Proosa==
* [[Tulevik]]u arstid ei anna ravimit, vaid õpetavad patsienti kandma hoolt inimkeha eest toitumise ning [[haigus]]te põhjuste ja ärahoidmise teel.
23. rida ⟶ 15. rida:
:[[Kirurgia]], [[toitumine]], [[antiseptik]]ud - need kolm on tulevikus [[inimkond|inimkonna]] [[tervis]]ele eluliselt tähtsad. Haiguste [[probleem]]ide kallal pole kunagi juurelnud nii palju võimekaid aktiivseid mõistusi kui praegu ning kõik nende avastused kalduvad ühe lihtsa [[tõde|tõe]] suunas - et [[loodus]]t ei saa parandada.
* [[Thomas Alva Edison]]; ''cit. via'' "Wizard Edison", The Newark Advocate (2. jaanuar 1903), lk 1
* Kukulinn ja ta elanikud olid nalja märklauad, ükstükk juba sellepärast, et tal nii tore [[nimi]] oli. Räägiti [[linn]]a lossidest, uulitsatest, "vurledest", alevi ja südalinna rahvast. Linnas oligi ka midagi, mida terves vallas mitte: käekatsujad, roosi ehk elitingi sõnade mõistjad, kupulaskjad, nikastuse-arstijad ja [[jalg|jala]] lahasse panijad. Linna arstid olid otsitud, aga muidugi ainult üksi sel korral, kui [[häda]] majas oli.
** [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]"
* Saturnin tahtis teada, kas härra doktor tuleks vaatama, mis lahti on, kui keegi hakkaks vastuvõturuumis [[revolver|revolvrit]] paugutama. See küsimus viis [[meditsiiniõde|õe]] mõnevõrra segadusse, kuid ta arvas, et niisugusel juhul doktor kindlasti tuleks. Saturnin küsis, kas annaks seda asja ka teisiti seada, ilma tulistamiseta. Õde teatas, et tema võiks doktori lihtsalt siia kutsuda. Saturnin tähendas, et see oleks tõesti kõige parem, kui õde doktori lihtsalt siia kutsuks.
** [[Zdeněk Jirotka]], "Saturnin", tlk [[Leo Metsar]], 1961, lk 52
▲* Kui oleks nii, et arst peaks vastutama iga haige [[elu]] eest, siis ei oleks meil üldse arste.
▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 149
▲* On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma [[teadmine|tean]]. Nii küllap ongi, et arst on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. See on kogu ravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial [[viga|vigu]] teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste [[maja]]des, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna [[häbi]]ks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.
▲** [[Mika Waltari]], "Sinuhe"
▲* "Arvan, et ma kuulsin kedagi mainivat sellist [[sõna]] nagu "arst"," ütles [[koer]]. "Ma ei tea, mis see arst on."
▲:"See on keegi, kes teeb teiste inimeste [[keha]]d terveks," seletas Joy. "Parker sai vigastada."
▲:"Ah soo," vastas koer, "või selles on asi. Niisugune mõiste on meil ka olemas, aga meil käib kõik kahtlemata teistmoodi. See on lausa hämmastav, kui palju ühesuguseid tulemusi on võimalik saavutada sootuks erinevate meetoditega."
▲* [[Clifford D. Simak]], "Libainimesed", tõlkinud ja järelsõna [[Krista Kaer]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 171
37. rida ⟶ 46. rida:
* [[Kolonel]] elas keset eriarstide pöörist, kelle erialaks oli endiselt kindlaks teha, mis teda vaevab. Talle lasti [[valgus]]t [[silm]]a, et näha, kas ta näeb, talle suruti [[nõel]]u [[närv]]idesse, et kuulda, kas ta tunneb. Tema [[uriin]]i jaoks oli olemas uroloog, tema [[lümf]]i jaoks lümfoloog, tema [[endokriin]]ide jaoks endokrinoloog, tema [[psüühika]] jaoks [[psühholoog]], tema [[derma]] jaoks dermatoloog; tema [[paatos]]e jaoks oli patoloog, tema [[tsüst]]ide jaoks tsüstoloog ning lisaks oli üks kiilakas ja pedantne [[vaal]]auurija [[Harvardi Ülikool|Harvardi]] zooloogiaosakonnast, kelle [[IBM]]-i masina vigane anood oli armutu ekslikkusega meditsiinikorpusesse määranud ja kes veetis oma seansid sureva koloneliga, püüdes rääkida temaga "[[Moby Dick]]ist".
** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 19-20
* Kohalike elanike meelest olid väikesel kõhnal, väga tõmmul, alatasa muigaval, morni väljanägemisega ja häirivate seisukohtadega mehel vaat et üleloomulikud ravijavõimed. Ta "tõi tagasi" metsatöölisi, kes olid endale koletu [[kirves|kirvega]] [[jalg]]a löönud ning keda ähvardas [[veremürgitus]]e oht. Ta lappis kokku [[poolakad|poolakaid]], kes olid [[nuga]]dega mingit hämarat auküsimust klaarinud. Ta ravis inimesi kahepoolsest [[kopsupõletik]]ust terveks hautistega, [[aur]]udega ja pelga ravitsejavõimega. Ta keelitas naisi vähem lapsi tegema ja ähvardas mehi kohutavate surveabinõudega, kui nood ei kuuletu. Ta pani ummistunud [[sooled]] liikuma ja võidis pahaloomulisi [[hemorroid]]e [[oopium]]isalvidega. Ta nägi ainsa [[pilk|pilguga]], kellel on [[ussid]], ja oskas jälkide [[jook]]idega [[paeluss]]i tolle urust välja ajada.
:Kui ta ka päris [[ateist]] ei olnud, teati, et doktoril on usuasjus ähmased arusaamad, mida keegi välja uurida ei tihanud. Liikus [[kuulujutt]], et tal on [[teoloogia]]st rohkem aimu kui isa Devlinil ja isa Beaudryl, kahe peale kokku. Ta luges raamatuid, mis olid keelatud kirjanduse nimekirjas, mõni neist [[saksa keel|saksakeelne]].
** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 55
==Film==
| |||