Ruum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
==Proosa==
 
* Kas ajad ei ole siis korrastatud niimoodi, nagu on korrastatud ruumid? Ometi on [[aeg]] ja ruum ju kaksikud, ühe ema, ühe [[saatus]]e [[laps]]ed. Ruumid on tulvil [[tarkus]]t; ajad täis näilist [[korratus]]t; ja ometi on [[inimene]] ilmselgelt loodud selleks, et püüda leida korda, et haarata [[pilk|pilguga]] oma aja[[hetk]]e, et rajada järelmaailm [[minevik]]ule: selle tarvis on tal [[mälestus]]ed ja [[mälu]]. Ja kas ei tee just nimelt see aegade üksteise otsa ehitamine [[inimkond|inimsoo]] tervikust vormitut hiigelhoonet, kus üks lammutab seda, mida teine rajas, kus jääb pikalt püsima see, mida kunagi ei oleks tulnud ehitadagi, ning kus [[sajand]]ite jooksul lõpuks kõik variseb rusudeks, mille all pelglikud inimesed elavad seda lootusrikkamalt, mida hapramad need on? (eessõna, lk 16)
* Me näeme, kuidas [[Päike]]se ümber moodustuvad lihtsate, kaunite ja suurepäraste [[reegel|reeglite]] järgi [[planeet|planeedid]], mis liiguvad reipalt ning väsimatult ümber oma telje ja nende ühise keskpunkti ruumides, mis on proportsioonis nende [[suurus]]e ning tihedusega; samuti seda, kuidas nendesamade seaduste järgi moodustuvad mõne ümber neist [[kuu]]d, mida planeetide külgetõmbejõud paigal hoiab. Pole ülevamat [[pilt]]i kui see ettekujutus suurest [[universum]]ist; ja inimaru ei ole ehk kunagi riskinud ette võtta pikemat [[lend]]u ning seda osalt ka õnnelikult [[lõpp|lõpule]] viinud, kui siis, kui ''Koperniku'', ''Kepleri'', ''Newtoni'', ''Huygensi'' ja ''Kanti'' [[pea]]des sündisid planeetide tekke ning liikumise lihtsad, igavesed ja täiuslikud seadused. (esimene raamat, lk 23-24)
30. rida:
* ... kui eesti kirjanduse ruum pole määratud ainuüksi [[eesti keel]]ega, vaid ka Eesti maaga, geograafilise Eestiga, siis tuleb seda paratamatult arvestada eesti kirjanduse aega — ja teda ajas, [[ajalugu|ajaloos]] vaadeldes. Teisisõnu, tuleb silmas pidada ka muukeelset Eesti maal sündinud kirjandust, eelkõige muidugi baltisaksa kirjandust, mis oli eesti kirjanduse emaruum, aga ka [[Juri Lotman]]it ja kõiki teisi, kelle [[looming]] realiseerus osaliselt geograafilise Eesti institutsioonilises rüpes.
** [[Jaan Undusk]], "Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil. Teese kommentaaridega". Looming 2/1999
 
 
* [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne [[maastik]] on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi.
48. rida ⟶ 49. rida:
* [[Lugemine]] on ninanips mitte ainult vaimsele, vaid ka füüsilisele piiratusele. Kirjandus pöörab ümber [[füüsika]] paratamatused, sest lugu saab lugeja kanda [[minevik]]ku viisil, mis on termodünaamika teise seaduse tõttu võimatu. Päikesesüsteemile kõige lähem täht, Proxima Centauri, asub isegi kõige kiiremast kosmoselaevast kümnete tuhandete aastate kaugusel. Ent lugedes võime liikuda sekundiga valgusaastate taha, vaadata distantsilt Laniakead – igal leheküljel võib meid oodata ussiauk. Lugemine on aja ja ruumi ületamise [[kunst]], liikumatu liikumine.
** [[Jan Kaus]], [https://edasi.org/27535/jan-kaus-uheksa-teesi-lugemise-kohta/ "Üheksa teesi lugemise kohta"]. Edasi, 19. juuli 2018
 
 
* [[Luuletus]]el ei ole [[sugu]]. Mind isiklikult sügavalt liigutavate tekstide puhul lahustub kirjutaja oma [[sõna]]dega loodud ajas ja ruumis ning nende atribuutides, muutub nendest lahutamatuks. Sellises ruumis sugu ei ole. Samuti leidub sellist [[luule]]t muuga võrreldes vähe, see on nii olnud ja jääb olema, sest ei allu mingile tellimusele.
** [[Helena Läks]]: [[Maarja Pärtna]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-06-19-18-07-52/ Soov leida rahu, tung teha lärmi]. Intervjuu. Sirp, 19. juuni 2014
 
 
* [[Lilian Langsepp]] ütles kord köögilaua taga ühest [[Laozi]] värsist inspireerituna, et ruum tekib siis, kui tühjusest[[tühjus]]est tükk välja lõigata. Kuidagi tuleb nendest tühjadest majadest siis tükk välja lõigata või majadest majakujulised tükid välja lõigata, et tekiks uuesti ruum.
** Helmi Marie Langsepp, Kristel Alliksaar, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kohtla-jarve-viimane-korter/ "Kohtla-Järve viimane korter"], Sirp, 31.01.2020
 
 
* Lihtsustatult võib öelda, et maailma [[ajalugu]], sõjad, ka tänapäevased konfliktid on ju ka võitlus ruumi eest ja meie igapäevases elus võib olla me ei teadvusta seda alati nii teravalt, aga [[keskkond]], ruumilised suhted määravad meie muid vahekordi üsna palju. Inimesed, kes tegelevad ruumi projekteerimisega, nagu mina näiteks, peavad siiski suvatsema seda ruumi ka uurida, nii et nende graafiliste lehtede tegevuspaigad on kõik konstrueeritud ruumid. Nad on sellised kõledad [[betoon]]ised, kuid võib olla suund, kuhu [[maailm]] läheb, ongi selline – ma pole päris kindel, aga mõnikord mulle tundub nii.
** [[Silver Vahtre]], intervjuu: Ode Maria Punamäe, [https://kultuur.err.ee/1608112348/silver-vahtre-tanapaevased-konfliktid-on-voitlus-ruumi-eest "Silver Vahtre: tänapäevased konfliktid on võitlus ruumi eest"], ERR, 16.02.2021
 
 
==Välislingid==