Võim: erinevus redaktsioonide vahel

* Me teame, et keegi ei haara võimu, kavatsusega sellest loobuda. Võim ei ole vahend, võim on [[eesmärk]]. [[Diktatuur]]i ei kehtestata [[revolutsioon]]i kaitsmiseks, revolutsiooni tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesmärk on [[tagakiusamine]]. Piinamise eesmärk on [[piinamine]]. Võimu eesmärk on võim.

** [[George Orwell]], "[[1984]]"

 

* ...kõikjal, kus võim end jumalikustab, loob ta automaatselt oma [[teoloogia]]; kõikjal, kus ta käitub [[Jumal]]ana, äratab ta enda suhtes religioosseid tundeid; maailma on võimalik kirjeldada teoloogilise sõnavara abil.

** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 87

 

 

* Võibolla sobivad kõige paremini võimule need, kes ei ole seda kunagi püüelnud.

** [[Albus Dumbledore]], "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2007, lk 607

 

* Minu sügav veendumus on siiski, et [[vaba]] inimene on [[ühiskond|ühiskonnale]] alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka [[vastutus]]t. Muide, see tees käib ka võimu kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.

** [[Ene Ergma]] [https://www.err.ee/1032045/ene-ergma-teadus-ja-vabadus "Teadus ja vabadus"] ERR, 06.02.2020

 

* [S]amal ajal, kui me arutame, mis on [[parempoolsus]] ja mis on [[vasakpoolsus]], ei maksa unustada, et levinuim [[maailmavaade]] on just võim kui selline.

** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1124022/kaupo-meiel-nalja-moistetakse-vahem-kohut-moistetakse-rohkem "Nalja mõistetakse vähem, kohut mõistetakse rohkem"] ERR, 14. august 2020

 

* [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on ''primus inter pares'' (''"esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord''), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.

** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

 

* Võõrandumine võimust viib selleni, et võim püsib paigal ning [[Nõukogude Liit|nõukogude korra]] lõpul nimetatigi seda [[stagnatsioon]]iks. Stagnatsioon omakorda muudab inimese väikeseks ning alandlikuks. Sa pead olema rahul, sa pead saama üle, sa pead sammuma esirinnas! See on see, millest tuleb jagu saada nagu rakvere raipest.

:Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (lk 26-27)

* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220

 

* On ilmne, et võimu kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.

* Kuigi [[tõde]] on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.

** [[Hannah Arendt]], "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309

 

* [[Eesti keel]] on olnud võimu keel väga lühikest [[aeg]]a. Aga ta on olnud aastasadu loova vaimu keel, rahvalaulust tänase [[kirjandus]]e ja humanitaariani. Kui eesti keelt ei kasutata enam võimu keelena, ei juhtu mu arvates suuremat midagi. Kui seda ei kasutata vaimu keelena, siis jääb eestluse loomine seisma ja eestlase saatuseks saab vaimne surm selle sügavamas mõttes.

** [[Tiit Hennoste]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2740 "Keel, võim ja vaim"]. Universitas Tartuensis, juuli 2020

 

==Allikata==