Redaktsioon: 17. jaanuar 2021, kell 00:14 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Uus lehekülg: ' * [Doktor:] Elus ei ole olemuslikult pea- ja kõrvaltegelasi. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalook...'		Redaktsioon: 1. juuli 2021, kell 19:03 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Proosa== * [Doktor:] [[Elu]]s ei ole olemuslikult [[peategelane\|pea]]- ja [[kõrvaltegelane\|kõrvaltegelasi]]. Selles osas on kogu [[ilukirjandus]], elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust valed. Igaüks on paratamatult omaenda [[elulugu\|eluloo]] [[kangelane]]. "[[Hamlet]]it" võiks jutustada [[Polonius]]e [[vaatepunkt]]ist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled [[pulm]]as uksehoidja. [[Peigmees\|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi [[pruut]]. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub. ** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"). * [[Pentti Saarikoski\|Penttit]] on üldse raske mingis kindlas ametis ette kujutada, [[parlament\|parlamendis]] veelgi raskem, kuigi ta sinna omal tahtel kandideeris. :Koolipõlves oli ta olnud linnahallis uksehoidja. See sobis talle, sest ta võis suure osa ajast puuris istuda ja lugeda. Aga kui Pentti Holappa sokutas ta noore mehena reklaamiagentuuri, kust ise lahkumas oli, kestis töösuhe täpselt ühe päeva. Pentti oli [[riidehoid\|riidehoius]] tähele pannud, kui vilets oli tema [[mantel]] kõikide teiste mantlite kõrval. Järgmisel päeval ta enam ei tulnud. Nii ta igatahes ise rääkis, tema oli [[Gogol]]it lugenud mees. (lk 106) * [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012 [[Kategooria:Elukutsed]]

Uksehoidja: erinevus redaktsioonide vahel