Inimõigused: erinevus redaktsioonide vahel

{{Toimeta}}

 

* Ajalooliselt on läänelikel [[väärtused|väärtustel]] [[juur]]ed [[antiik]]ses kreeka-rooma [[kultuur]]is ja [[kristlus|kristlikus]] [[religioon]]is. Olulist rolli nende kujunemisel mängis nt vaimuliku ja ilmaliku [[võim]]u või sfääri eristamine, inspireerides hiljem uusaegset võimude lahususe [[idee]]d (de [[Montesquieu]]), aga ka kristlik [[inimene|inimese]] jumalanäolisuse idee, inspireerides inim[[väärikus]]e ja inimõiguste ideid.

* Meie [[aeg]] on täis muutusi ja väljakutseid – seda nii inimeste kooselu, [[majandus]]e, tervishoiu, [[kommunikatsioon]]i, [[kliima]], [[tehnika]] kui globaalse poliitilise olukorra osas. See tähendab uusi võimalusi, kuid ka ebakindlust ja orienteerumisprobleeme.

:Kindlasti on selles olukorras neid, kes arvavad, et inimõigustele tuginev, [[õigusriik]]lik ja [[vabadus]]lik [[demokraatia]] ei suuda enam lahendusi pakkuda, vaid on ise osa probleemist. Seetõttu on vaja tõepoolest [[lääs|läänelikke]] väärtusi teadvustada ja ikka ja jälle keskmesse seada.

 

* Pole kahtlust, muidugi langetab [[ajakirjandus]] moraalseid valikuid. Ma ei kujuta näiteks ette, et ükski demokraatliku [[riik|riigi]] avalikkust teeniv inimene võiks teha oma [[töö]]d ilma, et ta austaks inimõigusi.

** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool"] ERR, 15.06.2020

 

* Kui piiratakse [[naine|naiste]] õigusi, piiratakse poole [[inimkond|inimkonna]] õigusi.

** {{värvi|hall|The development of a global economy has not been matched by the development of a global society. The basic unit for political and social life remains the nation-state. International law and international institutions, insofar as they exist, are not strong enough to prevent war or the large-scale abuse of human rights in individual countries. Ecological threats are not adequately dealt with. Global financial markets are largely beyond the control of national or international authorities.}}

** [[George Soros]], ''The Crisis of Global Capitalism: Open Society Endangered'' (1998)

 

* Kui rääkida sotsiaalmajanduslikust teooriast, siis ma olen [[marksism|marksist]]. Usun algupärasesse marksistlikusse ideesse. Üks faktor, mis mind selle juures köidab, on see, et marksistlik majandus pöörab väga palju tähelepanu tulude võrdsele jaotamisele. Niisiis, majandusteoorias on marksism rohkem eetikapõhine. Samal ajal [[leninism]]ile olen ma täielikult vastu. Liiga palju võimu! Liiga palju teatud laadi [[julmus]]t! Ja samal ajal ei mingit kõhklust, et vahendeid valimata võimu hoida, hoolimata teiste õigustest, sealjuures ka põhilistest inimõigustest.

** [[Tenzin Gyatso]], [http://www.postimees.ee/534114/tema-puhadus-elagem-nii-et-elul-oleks-tahendus/ "Tema Pühadus: elagem nii, et elul oleks tähendus"] Postimees, 18. august 2011 (intervjuu [[Roy Strider]]ile)

 

* Kui kedagi rünnatakse, taga kiusatakse, kui kellegi inimõigusi pisendatakse, siis tuleb vahele astuda. Sellega, et ühele vähemusgrupile tagatakse teistega võrdsed õigused, ei röövita teistelt mitte midagi ära. Keegi ei jää sellest vaesemaks. Ma tahan LGBT-kogukonda alati toetada. Aga mitte ainult neid, vaid kõiki, kes on mingil moel tõrjutud.

** [[Annika Laats]]. Mari-Liis Helvik. [https://lood.delfi.ee/annestiil/uudised/pastor-annika-laats-pean-paljude-probleemide-uhisnimetajaks-helluse-puudumist?id=84762195 Pastor Annika Laats: pean paljude probleemide ühisnimetajaks helluse puudumist]. Anne & Stiil, 24. detsember 2018

 

* Igal olendil ja igal kollektiivil on enesekaitse õigus. Igal [[rahvas|rahval]] on õigus enesemääramisele, [[areng]]ule, [[rahu]]le ja julgeolekule. Sellest tuleneb muidugi ka iseolemise ehk [[identiteet|identiteedi]] säilitamise õigus. Pikantne on, et selline rahvusvahelise õiguse säte on esimest korda fikseeritud alles 1981. aastal Inim- ja Rahvaste Õiguse Aafrika Hartas (''African Charter on Human and People's Rights''). Rahvas kui etniline kogum ei köitnud varem ilmselt kaasajal kehtiva rahvusvahelise õiguse loojate tähelepanu inimõiguste ja riikide õiguste varjus.

** [[Enn Tarvel]], "Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?", Tuna 3/2005, lk 8

 

* Kui [[ÜRO]] kahetsusväärselt valib inimõigusi rikkuvad riigid Inimõiguste Nõukogusse, siis sellega ta julgustab [[karistamatus]]e kultuuri, millega ta peaks võitlema. Maailma demokraatlikud riigid peaksid ühinema Nõukogu mandaadi kaitseks, mitte saama selle rikkumise kaasosalisteks.

 

 

<poem>

siis linnuäris märkan [[papagoi]]sid