Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
* Vabadus ei ole midagi muud kui võimalus igasugustes tingimustes mõistlikult toimida.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 26
 
 
* Vabadus on kõigi täiskasvanud [[mees]]te ja [[naine|naiste]] absoluutne [[õigus]] mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese [[mõistus]], tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks [[ühiskond|ühiskonna]] ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda.
** [[Mihhail Bakunin]], "Revolutsiooni katekismus" (1865)
 
 
* [[Raamat]]ust võib lugeda, et "Lenin ja Stalin võidurikka revolutsiooni esimestest päevadest saadik pühendusid Nõukogude riigi organiseerimisele", ja et "Nõukogude Liit kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud". Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil.
** [[Karl August Hindrey]] "Ajaloo-õpetus Venemaal", Postimees 9. detsember 1941, nr 124, lk 1
 
 
* VABADUS ON [[orjus|ORJUS]].
* Vabadus on vabadus öelda, et [[kaks]] pluss kaks on [[neli]]. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest.
** [[George Orwell]] "[[1984]]"
 
 
* Kui vabadus üldse midagi tähendab, siis tähendab see õigust rääkida [[inimene|inimestele]] seda, mida nad ei taha kuulda.
** {{halliga|If liberty means anything at all, it means the right to tell people what they do not want to hear.}}
** [[George Orwell]], "[[Loomade farm]]" algne eessõna; George Orwell: Some Materials for a Bibliography (1953) by Ian R. Willison
 
 
* Teie olete inimene, kes ei mõista, mis vabadus on. Ja mis peaasi, mida paremini te seda mõistate, seda vähem teil seda on.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
 
 
* Kellele peaks vabaduse mehele panema, et ta muutuks viljakaks.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
 
 
* Vabadus on õigus, privileeg. Vabadus võetakse endale ja võetakse teistelt. Teise vabadus teeb kadedaks ja ennem loobub inimene mõnest enda vabadusest, kui annab teisele mõne juurde. Sest vabadusel on maitset ainult keset ahistust ja [[ahel]]aid.
* Tegelikult on vabadus alati olemas vaid [[orjus]]e teljel. Keegi peab meid orjama, et me saaksime ennast tunda vabana. Keegi peab palavates ja haisvates [[tehas]]tes meile õmblema riideid ja ketse, et me saaksime kirjutada [[raamat]]uid vabadusest ja tõest, keegi peab meile pumpama [[nafta]]t, keegi peab meile valmistama [[pomm]]e ja [[tank]]e, et me saaksime viljeleda sõjavastast ja ''transgender'' [[kunst]]i.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 34
 
 
* Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka [[vastutus]]t. Muide, see tees käib ka [[võim]]u kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.
69. rida ⟶ 77. rida:
:"See ei pruugigi nii halb olla," lausus Chade vaikselt. "Suurema osa [[vangla]]test loome me endale ise. Ja iga mees loob ka oma vabaduse." (lk 126–127)
* [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000
 
 
* [[Pentti Saarikoski|Saarikoski]] vabadus tähendas ka seda, et keegi teine tema asju korraldas. Iial ei maksnud ta ühtki [[arve]]t. Ta kinnitas, et kiskunud nooremast peast kõik arve moodi kirjad kohe puruks ja visanud prügikorvi. Ka mina pidin veel meie posti kaitsma, et ta ei hävitaks kahtlase välimusega saadetisi. Vahel sain alles kirjalikust meeldetuletusest teada, mis arved olid tulnud ja maksmata jäänud. (lk 170)
* Valamosse asumine oli tema Heinävesile tulekuga iseenesestmõistetavalt seotud. Kui ta oli kogenud [[klooster|kloostri]] rahu, kus keegi teda kellegagi suhtlema ei sundinud, aga kus ta soovi korral intelligentse vestluskaaslase leidis, hakkas talle seal meeldima. [[Jumalateenistus]]ele võis tahtmise korral minna, aga keegi ei palunud neist osa võtta. Jumalateenistuse "kõikide meelte esteetika" võlus muidugi ka teda, nagu kogu see [[ilu]], mille keskel ta hetke elada võis.
:Päevad kloostris olid täielik [[puhkus]] Pentti Saarikoskiks olemisest. Usun, et ta tundis end kloostris vabamalt, kui oli aastakümneid mujal tundnud. (k 201)
* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
 
==Allikata tsitaadid==