Juhus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
* XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
 
 
* Juhus on loori mähitud hädavajadus.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
 
* Sirget paratamatuselõime on võimatu lõppsuunast kõrvale kallutada, iga liikumine edasi-tagasi ainult katsub seda teha; [[vaba tahe]] võib oma süstikut volipärast paika pandud nööride vahel liigutada; ja kuigi juhuse tegevusvabadus on [[paratamatus]]e sirgjoonte vahel piiratud, kuigi ta külgsuunalist liikumist juhib vaba tahe, kuigi need mõlemad teda käsutavad, valitseb vahetevahel ka juhus ja tema anda jääb viimane otsustav hoop.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 245
 
 
* Aga aeg ja juhused toovad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuskatte all on puhanud, ja harutavad vahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse vaata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järel lahti näpitsedes, kuna juhused on kärsitud ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiuda armastavad.
** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 142
 
 
* [Herzen:] [[Elu]] küllus on selle voos, hiljem on liiga hilja. Kus on [[laul]], kui see on ära lauldud? Kus on [[tants]], kui see on tantsitud? Ainult meie, inimesed, tahame omada ka [[tulevik]]ku. Me veename endid, et maailm on tagasihoidlikult meie eesmärgi lahtirullumise teenistuses. Me märkame ajaloo ebakindlat [[kaos]]t iga päev, iga tund, kuid miski on pildil valesti. Kus on looduse kõrgeima loomingu ühtsus ja [[tähendus]]? Muidugi peavad need miljonid väikesed juhuste ja isepäisuse nired saama parandatud tohutus maa-aluses jões, mis kahtlemata kannab meid kohta, kuhu meid oodatakse! Aga sellist kohta pole olemas, sellepärast nimetataksegi seda [[Utoopia]]ks.
** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", II vaatus
 
 
* Pime juhus ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse [[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta [[predestinatsioon]]iõpetust.
28. rida ⟶ 33. rida:
* [Toimetaja:] "[[Unustamine]] tähendab juhust, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi."
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" III, 5. peatükk
 
 
* [Voldemort:] Ma olen olnud [[hooletus|hooletu]] ning nii on mu kavad nurjanud õnn ja juhus, need parimate [[plaan]]ide rikkujad.
** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud [[Krista Kaer|Krista]] ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak 2007, lk 11
 
 
* Teisest küljest näeme, et tsivilisatsiooni varasemale esiletõusule Vanas Maailmas ei saa omistada suuremat kaalu ning see on rahuldavalt seletatav juhusega. Lühidalt - ajaloolised sündmused omavad palju suuremat potentsi rasside tsivilisatsiooni poole suunamisel kui nende kaasasündinud võimed ning siit järeldub, et ilma edasise tõestuseta ei kinnita rasside saavutused eeldust, et üks rass on teisest palju andekam.
** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29-30
 
 
* Mulle on arusaamatu jutt, et küll see ja teine [[lavastaja]] on paha ja vastupidi, küll see [[näitleja]] on ebahuvitav ja andetu. Aga kuidas nad kõik on saanud kooli lõpetada, kui nad on andetud? Milleks siis valmistatakse ette noori näitlejaid, kes igale lavastajale ei kõlba? On see siis juhuslikkus? Juhuslikult oled saanud sisse ja juhuslikult sinus keegi midagi avastab. Kuskil on mingi viga. Vanal ajal võeti sind oskustööliseks, pidid oskama iga rolli teha. Kui välja ei tulnud, ei sõlmitud kevadel lepingutki. (lk 13)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16
 
 
* Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll [[maja]], aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma [[unelm]]a teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid juhuse läbi [[leidmine|leidma]], siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)
** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
 
==Luule==