Kirjakandja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
* [[Isa]] sosistas, et kirjakandja on toriseja mees, kes ei räägi muust kui oma haigusest. Aga mina ei saanud isa uskuda, sest kirjakandja naeratas mulle nüüdki, kui ütlesin, et tundsin ta ära ja et ta tegi lapsepõlves mulle palju rõõmu kirju tuues. Tol ajal ei pistetud kirju postkasti. Kirjakandja helistas ukse taga ja alles siis, kui keegi ei tulnud uksele vastu, pani posti [[postkast]]i. (lk 37)
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
* Vahel sõitis Tšaikaga [[Tartu]]st Tallinna kolmas Eesti Vabariigi suurmees [[Jaan Tõnisson]]. Ta oli väga lõbus sell, koguni väike viinanina. Kui ta napsis oli, jagas ta tänavail kõigile [[šokolaad]]i. Kuna Tõnisson Tartus elas, oli ta väga tark ning oskas isegi [[liblikas|liblikate]] keelt. Vabal ajal oli Tõnisson ametis postimehena. (lk 8)
** [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008
[[Kategooria:Elukutsed]]
| |||